Ametlikult on autoralli maailmameistrit välja selgitatud alates 1979. aastast ning ega’s kõik tšempionid pole nii kuulsad kui mõned teised, kelle järgi on nimetatud arvutimänge või kes on lihtsalt nii palju võitnud. Spordijutud.com toob teieni neli rallisõitjat, kes on küll ihaldatud trofee pea kohale tõstnud, kuid kelle kuulsusesära pole olnud nii ergas kui teistel.
Björn Waldegard
Rootslane ongi esimene ametlik maailmameister. 1973. aastal alguse saanud MM-sarjas pärjati esimesi sõitjaid tegelikult juba 1977. ja 78. aastal, kuid vastavalt Sandro Munari ja Markku Alen kuulutati FIA Cup for Drivers auhinna võitjateks. Põhimõtteliselt oli tegu meistritiitliga, ent ajalooürikud seda ei tunnista.
Ford Escort RS 1800 ja Mercedes-Benz 450 SLCga (viimasega sõitis ta Keenias ja Elevandiluurannikul) kihutanud Waldegard tõusis hooaja kokkuvõttes poodiumi kõrgeimale astmele ülinapilt. Ta pidas tasavägist heitlust soomlase Hannu Mikkolaga, kes jäi naaberriigist pärit mehest lõpuks maha ainult ühe punktiga.
Tol aastal 12 MM-etapist kaks võitnud Waldegard polnud kõige kiirem piloot, küll oli ta aga väga stabiilne. Seda tõestab ka fakt, et näiteks Mikkola oli parim neljal rallil.
Waldegardi rallikarjäär kestis umbes 40 aastat ning tõele au andes on tegemist legendiga. Lisaks esimese MM-tiitli võitmisele on ta ka vanim etapivõitja, kui oli 1990. aastal Keenias triumfeerides 46 aasta ja 155 päeva vanune. Selles arvestuses lähimat jälitajat, kelleks on iroonilisel kombel Mikkola, edestab ta ligikaudu pooleteise aastaga.
Kahjuks pole Waldegardi enam meie seas. Rootslane suri 2014. aasta 29. augustil 70-aastasena vähki.
Stig Blomqvist
MM-sarja esimesed aastad olid rootslastele vägagi edukad. Blomqvist on riigi teine maailmameister Waldegardi kõrval ning krooniti tšempioniks 1984. aastal. Ta taltsutas ikoonilist B-rühma Audi Quattrot.
Saksamaa autotootja tiim pani tolleks hooajaks kokku väga tugeva tiimi. Blomqvisti kõrval roolisid Audisid toona valitsevaks maailmameistriks olnud Mikkola, kahekordne tšempion Walter Röhrl ja läbi aegade parim naissõitja Michele Mouton.
12-etapiline hooaeg kulgeski Audide ning Blomqvisti ja Mikkola taktikepi all. Duo võitis tosinast rallist pooled ning kui Waldegard edestas 1979. aastal soomlast vaid ühe silmaga, siis viis etapivõitu kogunud Blomqvisti edu oli märksa turvalisem – 21 punkti.
Muide, kui enamasti lugesid Blomqvistile karjääri jooksul kaarti rootslased, siis 21. sajandil alustas ta koostööd Venezuelast pärit Ana Goniga. Sarnaselt Waldegardile oli ka Blomqvisti karjäär umbes 40-aastane.
Ehkki Blomqvist on rootslane, on ta viimased aastad elanud Inglismaal. Tema poeg Tom tegutseb samuti võidusõidumaailmas, keskendudes kereautodele.
Timo Salonen
Aasta pärast Blomqvisti tiitlit jahtis rootslane teist järjestikust trofeed. Ehkki ta lõpetas hooaja “hõbemedaliga”, jäi maailmameistriks kroonitud Salonen temast väga kaugele – soomlane edestas Blomqvisti 52 punktiga.
Salonen oli sel hooajal ülivõimas. Peugeot 205 T16-t taltsutanud meie põhjanaaber oli parim viiel rallil, võites sealjuures neli tükki jutti. See oli 20 aastat ka MM-sarja rekord, kuniks Sebastien Loeb oli 2005. aastal parim kuuel järjestikusel etapil.
Muide, Peugeot’ ralliprogrammi juhtis toona Jean Todt, kes on tuntud vormelimaailmas Ferrari pealikuna ning töötab praegu Rahvusvahelise Autoliidu FIA presidendina.
Tõsi, hooaeg võinuks kujuneda teistsuguseks, kui 1981. aasta maailmameister ja Peugeot’ esinumber Ari Vatanen poleks Argentinas teinud hirmsat väljasõitu, kus ta sai eluohtlikke vigastusi. Soomlane jäi küll ellu, kuid hooaeg oli tema jaoks läbi.
Kui tänapäeval hoolitsevad kõik rallisõitjad (jätame kõrvale Loebi kaardilugeja Daniel Elena, aga üheksakordne maailmameister võib teha, mida tahab) oma füüsilise vormi eest ning peavad treenimist ja tervislikku toitumist väga tähtsaks. Salonen ei pööranud nendele asjadele kuigi suurt tähelepanu.
Nimelt oli soomlane ülekaaluline ja kimus ohtralt suitsu. Sellest hoolimata oli ta kiire ning tema lõõgastunud iseloomu ilmestab seegi, et Salonen roolis autot pahatihti ainult ühe käega.
Salonen võitis MM-sarja B-rühma ajastul seitse rallit, mis teeb temast kõige edukama piloodi B-rühmas. Pärast rallikarjääri lõppu teenis soomlane leiba automüüjana.
Miki Biasion
Itaallane on meie edetabeli ainus kahekordne maailmameister, kes võitis 1988. ja 89. aastal oma tiitlid ikoonilise Lancia Deltaga. Mõlemal hooajal tõusis Biasion poodiumi kõrgeimale astmele viis korda, seega polnud tema tiitlites kordagi kahtlust.
Biasioni ülevõimu näitas seegi, et 1988. ja 89. aastal osales ta 13 MM-etapil, millest võitis suisa kümme. Pärast tiitliaastaid ei suutnud saapamaalane aga enam nii häid hooaegu kokku panna.
Tõsi, võite tuli küll, aga vahemikus 1990-93 lõpetas ta MM-sarja üldarvestuses neljandana. 1992. aastaks siirdus ta Lanciast Fordi, mis tegi temast MM-sarja kõige enimteenivama sõitja.
Samas tekitas Biasion Fordis ka parasjagu tormi. Näiteks ütles ta pärast 1992. aasta Monte Carlo rallit, et nelikveoline Sierra Cosworth on pa*ahunnik, ehkki kaks võistlust hiljem tõusis ta Portugalis teise kohaga poodiumile.
Kui Lancias oli Biasion enamasti A ja O, siis hoolimata tulusale lepingule ja mõningasele sõnaõigusele tiimi juhtimises jäi itaallane üsna kiiresti prantslase Francois Delecouri varju, kes oli maailmameistrist enamasti kiirem, särades eeskätt asfaldil.
Näiteks oli Delecour 1993. aastal MM-sarja üldarvestuses kolmas, võites hooaja jooksul ka kolm rallit. Biasion suutis poodiumi kõrgeimale astmele tõusta vaid Kreekas.
Aasta hiljem sai Delecour autoavariis vigastada, mistõttu jättis ta suurema osa hooajast vahele. Biasion ei suutnud Fordi vankrit üksi kanda ning läks õige pea võistkonnaga tülli. 1994. aasta jäigi talle MM-sarjas viimaseks.
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
