Austraalia lahtistele tennisemeistrivõistlustele, mida maailmas tuntakse paremini Australian Openi (AO) nime all, pandi alus 116 aastat tagasi. 1904. aastal istusid Austraalia kuue osariigi ja Uus-Meremaa tenniseisad maha ja leidsid, et ala populariseerimiseks oleks mõistlik jõud ühendada. Nõnda pandigi aasta hiljem alus AO eelkäijale, Australaasia meistrivõistlustele.
Turniiri esimeseks tšempioniks krooniti kohalik reketikäsitseja Rodney Heath, kes alistas 5000 pealtvaataja silme all 4:6, 6:4, 6:4, 6:4 Arthur Curtise. Esialgu saidki tennisehuvilised kaasa elada vaid meespalluritele, sest naised lubati väljakule esimest korda alles 1922. aastal, kui Margaret Molesworth oli esikohamatšis 6:3, 10:8 üle Esna Boyd Robertsonist.
Kui praegu on aasta esimesel Suure slämmi turniiril kohal pea kõik maailma tipud, siis oma geograafilise asukoha tõttu pole see sugugi alati nii olnud. Kui ajaloo esimene AO toimus Melbourne’is, siis 1906. aastal tuli osalejatel sõita juba Uus-Meremaale Christchurchi. Säärane reis oli ka paljude austraallaste jaoks liiga keeruline ettevõtmine, mistõttu võttis teisest AO-st osa vaid kümme tennisisti, kellest kaheksa olid uus-meremaalased. Maooridemaale kiigati ka 1912. aastal, kui turniir toimus Hastingsis.
Ülejäänud AO-d on nimele kohaselt toimunud Austraalias. Siiski vajutasid 20. sajandi alguses eksisteerinud transpordivõimalused ka nendele võistlustele sageli pitseri. Näiteks Rohelise mandri läänerannikul Perthis toimunud turniirid osutusid samuti võrdlemisi osavõtjatevaeseks, sest 3000 km pikkune rongisõit riigi ühelt kaldalt teisele polnud toona mingi meelakkumine.
Just neil põhjustel leiab Austraalia lahtiste võitjatenimistust väga palju kohalikke valgepallureid. Merereisid maakera kuklapooleli olid sageli lihtsalt liiga kulukad ja pikad. Näiteks enne teist maailmasõda kestis laevaseiklus Euroopast Austraaliasse ligikaudu 40 päeva.
Muru hüljati publiku nimel
Kuni 1972. aastani peeti Austraalia lahtisi peamiselt neljas võistluspaigas (Melbourne, Sydney, Brisbane ja Adelaide), kuid seejärel jäädi eeskätt publikuhuvi silmas pidades paikseks Melbourne’i. Kuni 1988. aastani selgitati tšempione Kooyongi muruväljakutel, kuid siis koliti uhiuude Flinders Parki (praegune Melbourne Park), kus mängitakse tänaseni.
Publikunumbreid silmas pidades osutus kompleksivahetus üliedukaks, sest ainuüksi aastaga kasvas pealtvaatajate arv 90%, 140 000 pealt 266 000-le. Paraku kaasnes sellega ka üks ohverdus – nimelt lõppes 1988. aastal Austraalia lahtiste muruajastu.
Kui Kooyongi kompleksis selgitati parimaid muruväljakutel, siis uue võistluspargi väljakukatteks oli sinakat tooni kummipinnas (Rebound Ace). Huvitaval kombel on Mats Wilander ainus tennisist, kes suutnud Austraalia lahtistel triumfeerida nii muru- kui ka kõva kattega väljakul. Alates 2008. aastast on Austraalias kasutusel juba järgmise generatsiooni kummikate (Plexicushion), mis on traditsiooniliselt võõbatud siniseks.
Aasta esimene Suur slämm pole aga alati toimunud aasta alguses. Kui 1987. aastast alates on see tõepoolest nii olnud, siis ajalugu tunneb ka detsembris, märtsis või isegi augustis peetud Austraalia lahtisi. Kõige kentsakam oli vast 1920. aasta, kui jaanuaris peeti kliima tõttu edasi lükatud 1919. aasta turniir ja kaks kuud hiljem, märtsis, selgitati juba 1920. aasta tšempion.
Kui põhjapoolkeral valitseb jaanuaris tavapäraselt külm talv ja õues on mõnus suusailm, siis Rohelisel mandril nauditakse samal ajal tõelist rannailma. Näärikuu keskmine temperatuuripügal kipub ületama 30 soojakraadi ja pigem on tennisistid maakera kuklapoolel hädas ülekuumenemisega, mistõttu tuleb Melbourne’is oma jõuvarusid hoolikalt jagada.
Kuninganna Margaret
Austraalia lahtiste ajaloo edukaim tennisist on austraallane Margaret Court. Vahemikus 1960 – 1973 kokku 11 korral võidutsenud kohalik valgepallur on kängurumaal nii legendaarses staatuses, et tema järgi on nimetatud ka turniiri üks väljakutest.
Austraalia lahtiste peaväljak kannab aga Rod Leaveri nime. Turniiri kolmekordne võitja (1960, 1962, 1969), kes võidutses oma karjääri jooksul ka Prantsusmaa lahtistel, Wimbledonis ja US Openil, triumfeeris karjääri jooksul 200 turniiril. Verstapost, millele pole keegi ligilähedalegi jõudnud.
Leveri ja Courti Austraalia lahtiste triumfide väärtusi tõstab ka asjaolu, et just tema valitsemisaega jäi võistluse professionaalidele avamine. Nimelt lisati väljend Open turniiri nimesse alles 1969. aastal, sest kuni sinnamaani võisid sellest osa võtta ainult amatöörid.
Kui 1969. ja 1971. aasta turniiridel oli tõepoolest kohal pea kogu maailma tenniseliit, jätsid paljud sportlased 70ndatel maakera kuklapoolele siiski tulemata. Peamisteks argumentideks olid Austraalia kaugus muust maailmast, ebasobivad kuupäevad (jõulude ja aastavahetuse lähedus) ja kasinad auhinnarahad. Viimane probleem on praeguseks mõistagi ammune ajalugu, sest tänavuse turniiri auhinnafondiks on koguni 44 miljonit eurot. Võitjale kuulub sellest ligikaudu 2,5 miljonit.
2020. aasta turniiri auhinnafondiks on koguni 44 miljonit eurot. Võitjale kuulub sellest ligikaudu 2,5 miljonit.
Naiste seast on proffidest ehk Openi-ajastul enim triumfeerinud legendaarne Serena Williams. Kokku seitsmel korral karika pea kohale tõstnud ameeriklanna võidutses maakera kuklapoolel viimati 2017. aastal, kui alistas finaalis õe Venus Williamsi 6:4, 6:4.
Sellel sajandil on kaks võidukarikat ette näidata veel valgevenelannal Viktoria Azarenkal ja ameeriklannal Jennifer Capriatil. Korra on Rohelisel mandril võidutsenud ka Lindsay Davenport, Justine Henin, Amelie Mauresmo, Maria Šarapova, Kim Clijsters, Li Na, Angelique Kerber, Caroline Wozniacki ja Naomi Osaka, kes tuleb tänavusele turniirile tiitlit kaitsma.
Meestest on Openi-ajastu edukaim tennisist Novak Djokovic, samuti seitsme trofeega. Serblane oli parim ka mullu, kui alistas esikohamatšis Rafael Nadali 6:3, 6:2, 6:3.
Sel sajandil on mitu triumfi ette näidata veel Roger Federeril (6) ja Andre Agassil (3). Korra on Austraalias triumfeerinud veel Thomas Johansson, Marat Safin, Rafael Nadal ja Stan Warwinka.
Austraalia lahtiste edukaimad tennisistid:
Mehed:
7 – Novak Djokovic (2008, 2011, 2012, 2013, 2015, 2016, 2019)
6 – Roy Emerson (1961, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967)
6 – Roger Federer (2004, 2006, 2007, 2010, 2017, 2018)
4 – Ken Rosewall (1953, 1955, 1971, 1972)
4 – Andre Agassi (1995, 2000, 2001, 2003)
Naised:
11 – Margaret Smith Court (1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1969, 1970, 1971, 1973)
7 – Serena Williams (2003, 2005, 2007, 2009, 2010, 2015, 2017)
6 – Nancye Wynne Bolton (1937, 1940, 1946, 1947, 1948, 1951)
5 – Daphne Akhurst Cozens (1925, 1926, 1928, 1929, 1930)
4 – Evonne Goolagong Cawley (1974, 1975, 1976, 1977)
4 – Steffi Graf (1988, 1989, 1990, 1994)
4 – Monica Seles (1991, 1992, 1993, 1996)
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
