Eelmise nädala lõpus lõppes FC Barcelonas üks ajajärk. Kui Lionel Messi jäi Katalooniasse veel paigale, siis tema kauane ründepartner Luis Suarez oli sunnitud Madridi kolima. Blaugrana fännide meeleheaks ei tõmmanud ta siiski selga mitte Reali särki, vaid nende linnarivaali Atletico oma.
Jalgpallifännid oskavad kindlasti peast tulistada kohe neli-viis kuulsamat pallurit, kes kandnud nii Barcelona kui ka Madridi Reali särki (Ronaldo, Luis Figo, Samuel Eto’o, Luis Enrique, Javier Saviola, Gheorghe Hagi, Michael Laudrup… et piirduda vaid üksikute hilisemate näidetega). Aga kes on need kuulsamad pallurid, kes kandnud nii Barcelona kui ka Madridi Atletico särki? Spordijutud.com tuleb appi!
Luis Garcia
Austraalias oma profikarjäärile joone alla tõmmanud Garcia oli Barcelona akadeemia enda vili. 12-aastaselt sini-punase särgi selga tõmmanud äärepoolik üritas küll kõigest väest ka esindusmeeskonda murda, kuid seda võimalust talle ei antud. Laenusutsakad Valladolidi, Toledosse ja Tenerifesse äratasid aga hoopis Madridi Atletico tähelepanu ning nõnda Garcia 2002. aastal 3,6 miljoni euro eest nende leeri siirduski.
Too lüke osutus väga edukaks: Garcia lõi hooajaga üheksa väravat. Paraku ei jäänud ta Hispaania pealinna pikaks, kuna Barcelona otsustas aktiveerida ostu-müügi lepingusse sisse kirjutatud klausli ning tõi Garcia 1,4 miljoni euro eest Katalooniasse tagasi. Sealgi tegi Garcia eduka hooaja, virutades kaheksa väravat.
Luis Garcia koos Xabi Alonsoga:
Seejärel siirdus ta edasi juba Liverpooli, kellega kohe Meistrite liiga võitis. Pärast kolme Inglismaa aastat naasis Garcia kaheks aastaks Atleticosse. Mehe karjääri lõpp osutus aga väga eksootiliseks. Küll käis ta mammonat kogumas Kreekas (Panathinaikos), Mehhikos (UNAM), Indias (Kolkata Atleticos), kuniks lõpuks 2015-16 hooaja Austraaliasse välja jõudis (Central Coast Mariners).
Marcos Alonso
Madridi Reali akadeemiast vutihariduse saanud Marcos alustas oma profikarjääri Racing Santanderis, enne kui 1979. aastal 20-aastaselt Madridi Atletico särgi selga tõmbas. Ääreründaja jätkas endale nime tegemist ning murdis ka Hispaania koondisesse. See kõik tähendas, et 1982. aastal tegi FC Barcelona temast Hispaania kalleima mängija, kui köhis Marcose eest välja 150 miljonit peseetat (praeguses vääringus ca 900 000 eurot).
Barcelonas tõusis ääreründaja kärmelt kultusestaatusesse, kuna just tema lisaminutite peatabamus aitas 1982. aasta Copa del Rey finaalis kukutada Madridi Reali. Neli aastat hiljem ei tähendanud see aga midagi, kui temast sai üks neljast mehest, kes ei suutnud 1986. aasta Euroopa karika finaali penaltiseerias täpne olla. Bukaresti Steaua kollkipper Helmuth Duckadam tõrjus KÕIK Barcelona meeste üritused.
1987. aastal naasis Marcos Atleticosse, aga midagi suurt ta enam Los Colchonerose särgis korda ei saatnud. Hispaania koondises jäi Marcose saldoks 22 kohtumist ja üks värav, mis sündis 1986. aasta MM-valikmängus Islandi vastu.
Eusebio Sacristian
Valladolidist tuule tiibadesse saanud poolkaitsja siirdus Madridi Atleticosse 1987. aasta suvel. Seal suutis ta enda söödu- ja lõhkumisoskusi niivõrd hästi demonstreerida, et kõigest 11 kuud hiljem oli juba Barcelona uksele koputamas ning Eusebiost sai toonase peatreener Johan Cruyffi üks usaldusisikuid. Hispaanlase koht algkoosseisus oli praktiliselt kivisse raiutud ning ta rassis 90 minutit nii 1989. aasta karikavõitjate karikasarja finaalis kui ka 1992. aasta Euroopa karika finaalis.
Barcelonas pallis ta kuni 1995. aastani, pärast mida kandis veel Celta Vigo ja Valladolidi särki. Kui Eusebio 2002. aastal 38-aastaselt lõpuks putsad varna riputas, oli tal vöö vahel 543 La Liga kohtumist. Enamaks on suutelised olnud vaid Andoni Zubizarretta (622) ja Raul (550).
David Villa
Mees, kes praegustele jalgpallifännidele ilmselt tutvustamist ei vaja. 40000 elanikuga Langreo linnas ilmavalgust näinud ründetuus alustas oma profivutiteekonda 2000. aastal Gijoni Sportingust, kust liikus kolm aastat hiljem edasi Zaragozasse. Seejärel tõmbas ta selga Valencia särgis, kelle eest tõeliselt õide puhkes, kuniks lõpuks Barcelona ja Madridi Atletico kaudu teisele poole Atlandi ookeani jõudis.
Barcelona särgis jäi tema saldoks 49 väravat 119 kohtumisega ning katalaanidega võitis ta kaks Hispaania meistritiitlit ning UEFA Meistrite liiga. Atletico eest olid Villa vastavad numbrid 15 väravat 47 matšiga. Sealjuures mehe esimene värav Atletico eest sündis Hispaania superkarikas, kui ta sahistas just Barcelona võrku. Kuigi esmapilgul võiks küsida, et kuidas Villa kõigest aastaga Atleticos nii suurde kultusestaatusesse tõusis, siis vastus on imelihtne. Ta aitas klubi esimese riigi meistritiitlini pärast 1996. aastat.
Miguel Reina
Pepe Reina isa Miguel oli samuti omal ajal väravavaht, kes esindanud viiel korral ka Hispaania rahvusesindust ning kuulunud 1966. aasta MMil käinud koondisesse (poja koondisesaldo on 36 mängu). Cordoba meeskonnast tuule tiibadesse saanud kollkipper veetis esmalt seitse aastat Barcelonas, millele järgnes seitse aastat Madridi Atleticos.
Algus Barcelonas oli Reinal raske, sest esimesed kolm aastat oli ta Jose Manuel Pesudo ja Salvador Sadurni järel klubi kolmas väravavaht, saades kirja kõigest neli liigamängu. 1969-70 hooajast asi aga paranes. Temast sai Barcelona esikinnas ning ta aitas klubil võita Hispaania karika. Hooajal 1972-73 sai ta ka liiga parima väravavahti ehk Ricardo Zamora trofee, kui ta kaitses klubi tagalat kõigis 34 kohtumises ning lasi endale lüüa kõigest 21 väravat. Sealjuures suutis ta vahepeal enda puuri puhtana hoida 824 järjestikust minutit. Tippmark, mis purunes alles 2011. aastal, kui enamat suutis Victor Valdes.
1973. aasta suvel liikus Reina edasi aga Madridi Atleticosse, kus ta oli samamoodi kindel esikinnas. Järgmisel kevadel jõudsid nad ka Euroopa karikaturniir (Meistrite liiga eelkäija) finaali, kus madistati Müncheni Bayerniga. Pärast 0:0 lõppenud normaalaega läks Atletico 114. minutil Luis Aragonese väravast juhtima, kuid Reina ei suutnud veidi enne lõpuvilet tõrjuda Hans-Georg Schwarzenbecki kauglööki, mis manas tabloole 1:1 viigi. Penalteid siis ei löödud, mistõttu toimus kaks päeva hiljem kordusmäng. Selle Atletico kaotas juba 0:4. Väikeseks palsamiks hingele oli siiski 1977. aasta Hispaania meistritiitel.
Reina oli pikka aega ka kiireim kollkipper, kes jõudnud La Ligas 100 “puhta puurini”. Tal kulus selleks 222 kohtumist. Selle rekord napsas talt tänavu kevadel Jan Oblak, kes jõudis tähiseni 182 kohtumisega.
Tegelikult võinuks me siia nimekirja lisada ka Bernd Schusteri, kuid legendaarne sakslane tegi endale kaks aastat nime ka Madridi Realis, mistõttu otsustasime ta lõpuks nimistust ikkagi välja jätta. Äramärkimist vajab kindlast aga Jesus Landaburu, kes tegi endale kaks aastat esmalt nime Barcelonas, kuniks erimeelsuste tõttu Atleticosse edasi liikus. Madridis sai ta vöö vahele üle 300 kohtumise, kuniks samamoodi erimeelsuste tõttu (seekord klubi esimehega) 33-aastaselt ketsid varna riputas.
Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?
Hispaania kõrgliigas jätkub tihe mängudegraafik juba teisipäeval, mil alustatakse 4. vooru mängudega. Siis lähevad näiteks vastamisi eelmise hooaja 6. ja 9. meeskond ehk Real Sociedad ja Valencia. Toona jäi kaht tiimi hooaja lõpus lahutama kolm punkti, praegu, mil mõlemil on kolm mängu vöö vahel, eraldab neid kõigest üks silm. Kuna hooaeg on alles algusjärgus, pole meil liiga palju statistikat, millest kinni hakata. Sociedadil on siiani ette näidata üks võit ja kaks viiki (üks Madridi Reali vastu), Valencia üks võit, üks viik ja üks kaotus.
Ehk esmapilgul on Sociedad (väravatevahe 4:1) justkui kerge soosik Valencia (vv 6:5) ees. Ent, kuna külaliste nime tagant vaatab vastu 5.50-ne koefitsient, siis haukame me praegu lõvikonservi ning panustame ka nende võidule.
Teise panusega liigume meie loo põhikangelase ehk Madridi Atletico juurde. Nädalavahetusest 6:1 võit all, usume me, et punavalged jätkavad sama metsiku hooga ka nüüd, mil nad sõidavad külla Huescale (2 viiki ja 1 kaotus). Meie panus: mängus lüüakse üle 2,5 värava.
Võrdlemisi hea koefitsient – nende kohta – vaatab vastu ka Barcelona järgmisest matšist. Toimugu tiimi sisekliimaga, mis iganes, ent väravaid Kataloonias lüüa osatakse. Nädalavahetusel purustati Villarrealt 4:0 ning nüüd sõidavad nad külla Celta Vigole. Kes tahab, saab taas panustada väravate arvule (üle 2,5 on koefitsient 1.63). Ent meie jääme siinkohal lihtsateks maameesteks ning paneme raha Barcelona võidule. Koefitsiendiks 1.53.
Haara kinni Betsafe’i eripakkumistest
Kui koefitsiendid ja vihjed tekitasid sinus matšides huvi, kuid sul pole Betsafe’is kontot, pole ka probleemi. Miks? Sest konto saad avada SIIN ning Betsafe duubeldab sinu sissemakse kuni 200 euro ulatuses. Näiteks: kasutaja avamisel kannad oma kontole 150 eurot, millele paneb Betsafe omalt poolt täpselt sama palju otsa! Tekitas huvi? Väga hea!
Betsafe’il on midagi pakkuda ka neile, kellele meeldivad suured koefitsiendid. Panusta (kombo- või üksikpanus) vähemalt 5 eurot suure koefitsiendiga: esimesed seitse mängijat, kes võidavad suure koefitsiendiga, saavad preemiaks suure riskivaba panuse. Kui pahatihti võib sõna “suur” olla pelk sõnakõlks, siis Betsafe’is tähendab see kuni 1000 eurost riskivaba panust! Vaata lähemalt SIIT.
Muide, Betsafe maksab nüüd varem välja su Premier League’i, La Liga, Bundesliga, Meistrite liiga või Euroopa liiga panuse, kui su tiim on saanud kahe väravaga edumaa mistahes matši etapis. See ei muutu, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või võitma. Täpsemat teavet vaata SIIT.
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
