Tosin jalgpallurit, kes paljude teadmata kodakondsust vahetanud

Pühapäevase Tallinna FCI Levadia ja Nõmme Kalju mängu eel ulatas Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Valdo Põder Zakaria Beglarišvilile üle Eesti kodakondsustunnistuse. Vutisõprade jaoks polnud see mõistagi mingi uus sündmust, sest tegelikult on Gruusias sündinud pallivõluril Eesti pass taskus juba 2019. aasta septembrist. Ent selle (ilmselt koroona tõttu veninud) piduliku üleandmise valguses sähvatas meil Spordijutud.com’i kollegiumiga hoopis teine idee. 

Nõnda toomegi teieni tosin mängijat, kes samamoodi esindavad hoopis teist riiki, kus nad on sündinud. Ent nad on vahetanud kodakondsust nii sujuvalt, et enamik inimesi isegi ei tea seda.

Gonzalo Higuain (Prantsusmaa -> Argentina)

Alustagem pauguga. Sest olgem ausad, kes oleks osanud arvata, et 33-aastane ründaja, kes on Argentina koondise eest löönud 75 mänguga 31 väravat (6. näitaja) on tegelikult sündinud Prantsusmaal. Tipuründaja nägi ilmavalgust Prantsusmaal Brestis ning tema pere kolis Argentinasse, kui Higuain oli kümnekuune. Sealse passi sai ta aga alles 2007. aastal ning tegelikult on tal siiani taskus ka Prantsusmaa pass.

Muideks, Higuain on üks kolmest “välismaalasest”, kes esindanud Argentinat ka MMil. Teised kaks on Pedro Arico Suarez ja Constantino Urbieta Sosa. Voh teile mälumängufakti!

Riyad Mahrez (Prantsusmaa -> Alžeeria)

Alžeerlastest vanemate võsuke nägi ilmavalgust Prantsusmaal, veetis seal kogu oma varajase karjääri kuniks 2014. aastal Inglismaale siirdus, ent otsustas ikkagi oma tõelisele kodumaale truuks jääda ning esindab 2013. aastast Alžeeriat. Praeguseks on tal kirjas 64 mängu ja 21 väravat.

Kalidou Koulibaly (Prantsusmaa -> Senegal)

Samuti Prantsusmaal ilmavalgust näinud Koulibaly jõudis oma “uut kodumaad” esindada isegi U20 vanuseklassis, enne kui 2015. aastal Senegalile truudust vandis. Usutluses BBC-le põhjendas ta seda sooviga kujundada Senegali jalgpalli ajalugu. Senine saak: 46 mängu, kuid väravatearve on keskkaitsjal veel avamata.

Ivan Rakitic (Šveits -> Horvaatia)

Praeguseks rahvusvahelisel tasandil putsad varna riputanud Rakitic nägi ilmavalgust Šveitsis ning esindas Alpiriiki ka U17, U19 ja U21 vanuseklassis, kuniks 2007. aastal viimaks isapoolse sugulussideme tõttu Horvaatia ürbi selga tõmbas.

Alfredo Di Stefano (Argentina -> Kolumbia -> Hispaania)

Eelmise sajandi ühe silmapaistvama ründaja koondisekarjäär oli võrdlemisi omapärane. Nimelt esindas ta sünnimaad Argentinat kõigest kuus korda (6 väravat), kuniks Kolumbia ürbi selga tõmbas. Seda hoolimata asjaolust, et tal polnud nende passi. Aga kuidas see oli siis võimalik? Nimelt ei tunnustanud FIFA toona Kolumbia koondist, kuna nad olid rikkunud kodumaal mitmeid reegleid. Ja nõnda saigi Di Stefano sõprusmängudes nende eest rassida. Ametlikult seda mõistagi keegi ei tunnistanud ning kogu tramburai läks FIFAle nii hinge, et ründajale määrati Argentina esindamise keeld.

Kuna klubitegemised olid Di Stefano 1953. aastast niikuinii Hispaaniasse viinud, siis hakkas mees ränka vaeva nägema, et Pürenee poolsaare kuningriik enda uueks kodumaaks teha. Neli aastat hiljem see tal ka õnnestus ning lõpuks jäi tema saldoks Hispaania koondise eest 31 mängu ja 23 väravat.

Alphonso Davies (Ghana -> Kanada)

Põhja-Ameerika üks suurimaid vutitalendi juurde viivad ta tegelikult Ghanasse. Tõsi, seal pole Davis kordagi käinud, sest ilmavalgust nägi ta hoopis Libeeria põgenikelaagris, kuhu tema vanemad kodumaal lahvatanud kodusõja eest olid pagenud. Viieaastaselt kolis ta perega Kanadasse ja edasine, nagu öeldaks, on juba ajalugu. Viimaseks takistuseks oli Kanada kodakondsuseksam, mille ääremängija läbis edukalt 2017. aastal. Pärast seda on tema saagiks 23 mängu ja 9 väravat.

Neven Subotic (USA -> Serbia)

Banja Lukas ilmavalgust näinud keskkaitsja on vägagi multikultuurne. Tema Serbo-Bosnia pere kolis Balkanil valitsenud olukorra tõttu Saksamaale, kui Subotic oli seitsmene. Veel hiljem koliti üheskoos USAsse, kus Subotic tõsisemalt vutitarkust omandama hakkas. Seejärel naasis ta Saksamaale, üritades läbilööki Mainzis. Kuna seda kohe ei tulnud, hakati USAs temast hoolimata noortekoondise kutsetele A-koondises mööda vaatama ning nõnda haukaski Serbia ta endale.

Wilfred Zaha (Elevandiluurannik -> Inglismaa, Inglismaa -> Elevandiluurannik)

Ei, me ei teinud siin mingit viga. Cote d’Ivore pealinnas Abidjanis sündinud ründaja sai tänu eri rahvusest vanematele esindada mõlemat riiki. Ja seda ta ka tegi. Kuni U17 vanuseklassini otsustas ta Elevandiluuranniku kasuks. Seejärel, Crystal Palace’is õide puhkedes, proovis ta õnne Inglismaa U19 ja U21 eest ning teenis 2013. aastal isegi kaks kutset Inglismaa A-koondise eest… kuid kuna enamat ei järgnenud, otsustas ta 2017. aastal valge särgi oranži/rohelise vastu vahetada ning praeguseks on tal Elevandiluuranniku eest kirjas 20 mängu ja 5 väravat.

Christian Benteke (Kongo DV -> Belgia)

Benteke nägi ilmavalgust Kongo DVs, kuid kui ta oli kolmene, pages tema pere diktaator Mobutu režiimi eest sealt Belgiasse. Ja nõnda saigi alguse ümberkehastumine Punaseks Draakoniks, mis toonud talle 40 mängu ja 16 väravat.

Eusebio (Mozambiik -> Portugal)

Kui praegu teavad kõik Portugali Cristiano Ronaldo järgi, siis 60ndatel vedas neid teine superstaar: Eusebio. 1966. aasta MMi parim väravakütt oli tegelikult ilmavalgust näinud aga Mozambiigis ning Lissaboni leidis ta tee alles 18-aastaselt. Aga vaevalt vaatasid portugallased teda oma imetegude tõttu viltu.

Diego Costa (Brasiilia -> Hispaania)

Olgu, paar nime siin nimekirjas on ka sellised, mida enamik vutifänne ilmselt teadis juba varem. Brasiilias sündinud Costa jõudis Sambamaa A-koondist isegi kahes sõprusmängus 2013. aastal esindada, kuid otsustas seejärel aasta hiljem Hispaania koondise kasuks. Mõistagi oli ta 2014. aasta MMil – mis toimus Brasiilias – üks vihatumaid mehi. Koondisesaldo: 24 mängu ja 10 väravat.

Kevin-Prince Boateng (Saksamaa -> Ghana)

Ründav Boateng esindas sarnaselt kaitsvale vennale (loe: Jerome Boateng) noorteklassides Saksamaad, kuid ühel hetkel otsustas ta truudust vanduda hoopis isa kodumaale: Ghanale. Ja nõnda asjad läksidki. Arvestades, et veli Jeromel on ette näidata MM-kuld, siis kõige targem otsus see vast pole, kuid väravalt koondiseväravate osas võidab Kevin-Prince (2 väravat 15 mängus vs. Jerome’i 1 värava 76 mängus)

Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?

Panustamisrubriigiks keskendume sel korral siis valitseva Eesti meistri Tallinna Flora tänavusele teisele eurolahingule. Meistrite liiga esimeses eelringis Hiberniansist kahe mängu kokkuvõttes 5:0 üle olnud Florale astub teises ringis vastu valitsev Poola tšempion Varssavi Legia, kes alistas avaringis omakorda Norra meisterklubi Bodö/Glimti kahe mängu kokkuvõttes 5:2.

Ja olgem siinkohal ausad: rohevalgete viimaste aastate eurohoost hoolimata ei maksa võõrsil toimuvast avamängust just liiga palju oodata. Seda teavad ka Betsafe’i inimesed, kes on meie esisatsi koefitsiendiks määranus 13.0. Ehk kui ime juhtub, siis sajab tõesti raha kui oavarrest. Ent seda ei juhtu. Kes tahab siiski kenakese koefitsiendiga riskida, sellele soovitame topeltšansi asemel – koefitsient ainult 3.60 – viik välistatud varianti, mis annaks Flora võidu korral 10-kordse rahasüsti.

Siiski, siinkohal märgime selgelt juurde, et seda teha ainult omal vastutusel ning meie seda tegelikult ei soovita, vaid tõstame lihtsalt esile.

Panus, mida me julgeksime soovitada on löödud väravate arv. Avamängud näitasid, et nii Legia kui ka Flora edurivi on piisavalt hästi mehitatud, et võrgud sahistama panna ning kui see peaks juhtuma kolmel korral, saaks raha tagasi 1.72-kordselt.

Selle valguses julgeme me tegelikult ka ennustada, et avamängus skoorivad mõlemad meeskonnad. Arvestades, et Flora on eelmistel aastatel lahti suutnud muukida ka Frankfurdi Eintrachti ja Zagrebi Dinamo väravalukud, siis muutub see panustamiskoht veelgi ahvatlevamaks.

Kes tahab koefitsienti veelgi võimendada, see võib siiski tõenäosusest lähtudes ennustada Legia võitu JA mõlema meeskonna skoorimist. Koefitsient 3.40, nagu naksti.

Ära maga maha Betsafe’i eripakkumisi!

Kui koefitsiendid ja vihjed tekitasid sinus matšides huvi, kuid sul pole Betsafe’is kontot, pole ka probleemi. Miks? Sest konto saad avada SIIN ning Betsafe duubeldab sinu sissemakse kuni 200 euro ulatuses. Näiteks: kasutaja avamisel kannad oma kontole 150 eurot, millele paneb Betsafe omalt poolt täpselt sama palju otsa! Tekitas huvi? Väga hea ja kliki SIIA, et saada rohkem infot.

AVA KONTO SIIN

Endiselt jätkub varajase väljamakse eripakkumine. Betsafe maksab nüüd su panuse varem välja, kui su tiim on saanud kahe väravaga edumaa mistahes matši etapis. See ei muutu, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või võitma. Kui su tiim läheb 2 väravaga juhtima, maksab Betsafe su panuse varasemalt välja (15 minuti jooksul). Seda panust saad kasutada Premier League’is, La Ligas, Bundesligas, Euroopa Meistrite liigas ja Euroopa liigas. Võta see pakkumine vastu SIIN.

Betsafe’is on käimas ka miljonimäng, mis on saadaval ainult registreeritud klientidele. Alustamiseks logi sisse oma kontole või kui oled uus klient, siis registreeru kohe. Kuidas sa mängida saad?

• Teile antakse 1 000 000 € suurune summa ja teil on vastamiseks rida küsimusi, tavaliselt 20. Iga küsimuse korral peate oma poti kas jagama või panema kõik ühele vastusele.
• Kui küsimus on vastatud, liigub võidule vastamiseks pandud raha järgmise küsimuse juurde.
• Kordate seda protsessi seni, kuni olete kõikidele küsimustele vastanud. Pärast viimase küsimuse esitamist allesjäänud raha kuulub kõik teile.

Kvalifitseerumiseks tehke vähemalt 25 euro eest spordipanuseid, mille koefitsient on 1,50 või rohkem (kombo- või süsteempanuste puhul vähemalt ühe koefitsiendivalikuga 1,50 või rohkem). Panuseid võetakse arvesse peale panuste lahendamist. Reegleid ja tingimusi näed täpsemalt SIIT.

HAARA PAKKUMISTEST KINNI