Olümpia jalgpalliturniiri rekorditest leiab üllatuslikult ka Eesti koondise

97 aastat tagasi osales Eesti jalgpallikoondis oma ainsal tiitlivõistlustel ning jättis maha jälje, mida on võimalik näha siiani.


Paari päeva pärast on selge, kes on need jalgpallurid, kes naasevad Tokyost olümpiakullaga. Iga vutisõber mõistagi teab, et olümpiamängud pole jalgpalli kontekstist midagi suurt ja tähtsat, ent siiski on tegemist rahvusvahelise turniiriga, kus triumfeerides on võimalik kogeda kõva emotsiooni. Ning tegelikult leiab ajaloost ka turniire, kus tegemist polnud “mõttetu U23 pallipeksmisega”. 

Jalgpall on kuulunud olümpiamängude kavva praktiliselt algusest peale. Ainsateks eranditeks ongi siiani 1896. aastal toimunud esimesed Ateena mängud, kui jalgpall oli veel spordialana lapsekingades, ning 1932. aasta Los Angelese mängud, mil käe pani ette FIFA ise, et promoda vastloodud MMi. Muudel puhkudel on siiski jalgpallis olümpiavõitja selgitatud ning enim kuldmedaleid (3) on ette näidata Ungaril (1952, 1964, 1968) ja Suurbritannial (1900, 1908, 1912).

Kaks olümpiat, mis peaaegu, et olid õiged

Põhjus, miks näiteks Ungari on kolmekordne olümpiavõitja, peitub suuresti aga juriidikas. Jah, neil olid toona ka kõvad pallurid Ferenc Puskasega eesotsas, kuid tegelikult tulenes nii nende kui ka teiste idaploki riikide ülevõim asjaolust, et olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid amatöörsportlased. Kuna idaplokis olid jalgpallurid aga enamasti riigi palgal ning makse ei maksnud, siis de facto olidki nad amatöörsportlased ning võisid olümpiast osa võtta. Britid, hispaanlased, itaallased ja teised suured vutiriigid pidid aga kurvalt pöialt imema.

1984. aastal asjalood aga väheke muutusid. Nimelt andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) siis heakskiidu professionaalsetele jalgpalluritele olümpial osalemiseks. FIFA, kelle lapsuke ehk MM oli tolleks hetkeks maailmas aga õitsele puhkenud, krimpsutas selle peale aga jätkuvalt nina. Kuna konkureerivat võistlust MMile ei tahetud, siis tehti ROKiga kompromiss – Euroopa ja Lõuna-Ameerika riigid tohtisid olümpial kasutada ainult pallureid, kes polnud varem MMil mänginud. Teised aga mängitagu, keda tahavad.

See muutis 1984. aasta Los Angelese ja 1988. aasta Souli mängud ülimalt haaravaks. Nähes, et jalgpall ikkagi lokkab, otsustas FIFA 1992. aasta mängudeks uuesti käsipidurit tõmmata ning kehtestada U23 vanusepiiri, mis on olümpial kasutusel siiani. Neli aastat hiljem tehti sellele siis juurde erand, et iga riik tohib kaasata veel kolm vanemat mängijat. Ja selliste reeglite järgi pallitakse olümpial tänaseni.

Kui vaatame rekordeid, siis… EESTI!

Nagu me juba ennist mainisime, siis enim kuldmedaleid on olümpialt ette näidata Ungaril ja Suurbritannial. Medalite arvestuses ruulivad aga brasiillased, kes on pjedestaalile tõusnud kuuel korral (1 kuld, 3 hõbedat, 2 pronksi).

Enim kordi on olümpiamängudes osa võtnud Itaalia meestekoondis (15) ning nemad on olümpiaturniiril pidanud ka enim mänge (61). Võitude arvestuses esikohta nad ei oma – see läheb 34-ga Brasiiliale -, kuid vähemalt saavad nad ennast lohutada asjaoluga, et just nemad on kõmmutanud olümpial ka enim väravaid (125). Kõige rohkem on endale lüüa lasknud Serbia (102) ning kõige vähem… EESTI JALGPALLIKOONDIS (1)!

Tõepoolest, olümpiamängude jalgpalliturniiri rekorditetabelist leiab ka sinisärgid! Meie A-koondise ainus tiitlivõistlus jääb teatavasti ligemale saja aasta taha, kui Eesti võttis esimese Vabariigi aegu osa 1924. aasta Pariisi olümpiast.

Fortuuna tahtel läksid eestlased toona vastamisi USAga, kes kohtumise meie meelehärmiks 1:0 ka võitsid. Kohtumise ainus tabamus sündis mängu 15. minutil penaltist, mille realiseeris Andy Straden. Tegelikult oli ka eestlastel tolles kohtumises kasutada 11 meetri karistuslöök, kuid belglasest kohtunik Paul Putzi määratud penaltit ei õnnestunud Elmar Kaljotil realiseerida.

Sellega sinimustvalge lühikene sissekanne rekorditeraamatus ka lõppeb, kuid vähemalt tundkem uhkust sellegi üle. Sest ei juhtu just liiga sageli, et Eesti koondis asub samal Wikipedia lehel näiteks legendaarse Ryan Giggsiga, kes on siis olümpiaturniiri vanim väravalööja (38 a, 243 päeva).

Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?

Kuivõrd me olümpiaturniirist rääkides juba Eesti juurde jõudsime, siis panustamisrubriigis vaatame otsa koduse Premium liiga mängudele. Nädalavahetuse esimeses vastaseisus kohtuvad Tallinna JK Legion ja Pärnu JK Vaprus ning mõistetavalt tuleb selle kohtumise favoriit pealinnast.

Tänavu on omavahel kaks korda juba kohtutud ning kohtumised lõppenud vastavalt tallinlaste 7:1 ja 4:1 võiduga. Kuna Legioni võidu ennustamine erilist koefitsienti ei paku – 1.22 – siis ennustame hoopis, et Legion võidab mõlemad poolajad.

Betsafe’i koefitsiendid 04.08.2021 @12.00

Päev hiljem lähevad Premium liigas vastamisi Tallinna FCI Levadia ja FC Kuressaare. Ning kuigi saarlased said Karl Mööli näol äsja täiendust, siis üheksakordse Eesti meistri vastu see neid ilmselt ikkagi liiga palju ei aita. Tänavused eelmised kohtumised on lõppenud vastavalt Levadia 3:0 ja 3:2 võitudega, mistõttu ütleme nüüdki, et väravaid tasub oodata.

Betsafe’i koefitsiendid 04.08.2021 @12.00

Teises laupäevases mängus kohtuvad Paide Linnameeskond ja Viljandi Tulevik. Esmapilgul näib, et ega tolleski kohtumises liiga palju üllatuspotentsiaali pole ning tegelikult on see nii ka teisel pilgul. Paide kolmest järjestikuses koduliiga viigist ei tasu siinkohal siiski midagi välja lugeda, sest kaks neist on tulnud Flora vastu ning kolmas – õnnetu Tammekaga – tuli vahetult pärast euromänge.

Seega, Paide on favoriit, kuid koefitsiendipoisi priskemaks muutmiseks kasutame taas varianti, kus Paide võidab mõlemad poolajad.

Betsafe’i koefitsiendid 04.08.2021 @12.00

 

Ära maha maga Betsafe’i eripakkumisi!

Kui koefitsiendid ja vihjed tekitasid sinus matšides huvi, kuid sul pole Betsafe’is kontot, pole ka probleemi. Miks? Sest konto saad avada SIIN ning Betsafe duubeldab sinu sissemakse kuni 200 euro ulatuses. Näiteks: kasutaja avamisel kannad oma kontole 150 eurot, millele paneb Betsafe omalt poolt täpselt sama palju otsa! Tekitas huvi? Väga hea ja kliki SIIA, et saada rohkem infot.

AVA KONTO SIIN

Endiselt jätkub varajase väljamakse eripakkumine. Betsafe maksab nüüd su panuse varem välja, kui su tiim on saanud kahe väravaga edumaa mistahes matši etapis. See ei muutu, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või võitma. Kui su tiim läheb 2 väravaga juhtima, maksab Betsafe su panuse varasemalt välja (15 minuti jooksul). Seda panust saad kasutada Premier League’is, La Ligas, Bundesligas, Euroopa Meistrite liigas ja Euroopa liigas. Võta see pakkumine vastu SIIN.

Betsafe’is on käimas ka miljonimäng, mis on saadaval ainult registreeritud klientidele. Alustamiseks logi sisse oma kontole või kui oled uus klient, siis registreeru kohe. Kuidas sa mängida saad?

  • Teile antakse 1 000 000 € suurune summa ja teil on vastamiseks rida küsimusi, tavaliselt 20. Iga küsimuse korral peate oma poti kas jagama või panema kõik ühele vastusele.
  • Kui küsimus on vastatud, liigub võidule vastamiseks pandud raha järgmise küsimuse juurde.
  • Kordate seda protsessi seni, kuni olete kõikidele küsimustele vastanud. Pärast viimase küsimuse esitamist allesjäänud raha kuulub kõik teile.

Kvalifitseerumiseks tehke vähemalt 25 euro eest spordipanuseid, mille koefitsient on 1,50 või rohkem (kombo- või süsteempanuste puhul vähemalt ühe koefitsiendivalikuga 1,50 või rohkem). Panuseid võetakse arvesse peale panuste lahendamist. Reegleid ja tingimusi näed täpsemalt SIIT.

HAARA PAKKUMISTEST KINNI

log in

reset password

Back to
log in