Sportlased, kes naerutavad fänne juba enne väljakule astumist

Kuna aprill on teatavasti naljakuu, pani Spordijutud.com kolleegium pead kokku, et tuua teieni väikese valimi humoorikamatest nimedest.


Nimi ei riku küll meest, naist ega spordivõistkonda, kuid kui kellelegi on selja peale ikkagi kirjutatud „kaka“, siis paratamatult võtab ikka itsitama küll. Kuna aprill on teatavasti naljakuu, pani Spordijutud.com kolleegium pead kokku, et tuua teieni väikese valimi humoorikamatest nimedest.

Kaka – „Näe, Kaka,“ said hõisata nii mõnedki õnnelikud eestlased, kes 2009. aastal Brasiilia vutistaari Tallinna Vanalinnas trehvasid. Enne ajaloolist jalgpallimatši veetis toona Madridi Reali hingekirja kuulunud pallivõlur tõesti mõned tunnid meie pealinna munakivitänavatel. Samas tuleb Kakale au anda. Naljakas või mitte, on see nimi vähemalt suupärasem kui Ricardo Izecson dos Santos Leite.

Lõpetuseks ka väljavõte Eesti keele seletavast sõnaraamatust [EKSS]:

kaka ‹6› ‹s› 
lastek roe. Kakal käima. *Teadmisi on sul vähem kui kärbsel kakat. J. Tuulik.

Kui tahta liikuda edasi roppustega, võikski näiteks Inglismaa madalamate vutiliigade protokolle lapates tundide kaupa enda meelt lahutada. Ent olgem ausad, see oleks päris labane. Ehk tärnikestega sõnu üritame me edaspidi vältida, kuid mõned nilbused lipsavad ikkagi sisse.

Danny Shittu – Kuigi lubasime suures plaanis roppusi vältida (ja seda me jätkuvalt ka teha üritame), siis Shittut me lihtsalt eirata ei saa. Põhjus lihtne, mees on 32 korda esindanud Nigeeria rahvuskoondist – sealhulgas 2010. aasta MMil – ning platsil käinud ka Inglismaa jalgpalli kõrgliigas, kus sai hooaegadel 2006-07 ja 2008-09 Watfordi ja Boltoni särgis kirja 40 kohtumist. Suurema osa karjäärist veetis keskkaitsja aga Albionimaa esiliigas, mille 2010-11 hooajal ka QPRiga ära võitis.

Fabian Assmann – Argentiinlase perekonnanimi ei tulnud talle kindlasti kasuks, kui ta väravasuul toimetades mõne äpardusega hakkama sai. Kuna suurema osa karjäärist veetis puurilukk kodumaal – vaid korra põikas ta Mehhikosse – siis lihtsalt loodame, et Argentinas polnud inimeste arusaam inglise keelest kõige parem.

Faraj Fartass – Kuna eestlased pole kõige suuremad ragbisõbrad, pole ka Fartassi nimi siin maal tuntud. Lood on sootuks teised aga Prantsusmaal, kus 23-aastane ääremängija igapäevaselt leiba teenib. Sest seal meenub ragbifännidel seoses Fartassiga esmalt see pilt ning seejärel alles mehe ülejäänud teened.

Dean Windass – Tagumikunaljad lõpetame legendaarse Hull City ründajaga. Aastate jooksul jõudis mees omale nime teha ühtekokku 13 briti klubis ning Premier League’iski kandis ta Bradford City, Middlesbrough ja Hull City värve. Kõige armsamaks sai ta aga just Hulli fännidele, sest Tiigrite särgis virutas ta aastatel 1991 – 1995 ja 2007 – 2009 kokku 77 väravat. Neist kõige olulisem tuli aga 2008. aasta 24. mail, kui just Windassi tabamus Inglismaa esiliiga play-off finaalis aitas Hulli esimest korda klubi ajaloos Premier League’i.

Legend? Fännide jaoks küll, kuid mees ise nii ei arva: „Ma pole mingi legend. Mulle ei meeldi see sõna. Inimesed on selle riigi eest sõjas käinud, praegugi on sõdurid Iraagis. Mina olen aga ainult jalgpallur, kes teenib elatist sellega, mis talle meeldib.“

Dick Paradise ja Dick Felt – Ilmselt võiks erinevate meeskondade protokolle kammides potentsiaalseid kandidaate leida veelgi, kuid Spordijuttude seltskond piirdub esialgu nende kahega. Härra Paradise oli hokimängija, kes üritas 1970ndatel omale nime teha NHLi tütarliigas AHLis ning konkureerivas WHA sarjas. Paraku tulutult. Kuid kes teab. Äkki see, et ta laiemalt tuntuks ei saanud, võis mehel säästa nii mõnedki närvirakud. Härra Felti õige eesnimi oli tegelikult Richard, kuid paraku lühendavad ameeriklased seda Dickiks. Ja niimoodi jooksiski 1960ndatel Ameerika jalgpalliväljakutel ringi äärekaitsja Dick Felt. Tema oli aga kodudes ka tuntud, sest härra valiti kahel korral ka AFLi (NFLiga toona paralleelselt jooksnud sari) tähtede mängule. Kolmel puhul figureeris Felti nimi ka hooaja parimate mängijate algkoosseisus.

Yoshie Takeshita – Endine Jaapani võrkpallur tegutses peaasjalikult kodumaal, mistõttu tema „originaalnimi“ 竹下 佳江 ilmselt liiga palju kõneainet ei pakkunud. Kahjuks või õnneks jõudis ta ka koondisesse. Ja mitte ainult. Takeshita auhinnakapist võib leida OM-pronksi (2012), MM-pronksi (2010), Aasia meistritiitli(2007) ja 2006. aasta MMi parima mängija auhind ehk tema nimi oli teada ka rahvusvahelistele vollesõpradele.

Siinkohal võite ise arvata, mida ameeriklased tema nimest arvasid, kui Jaapan Takeshita eestvedamisel 2010. aasta MMi pronksimatsis USAle koti pähe tõmbas…

Siinkohal tõmbame lõpuks joone alla oma lubadusele erinevaid nilbusi vältida ja toome teieni hoopis mõned lustakamad nimed.

  • Näiteks NBA legendi Manute Boli korvpallurist poeg Bol Bol.
  • Vutiveljede Gary ja Phil Neville’i isa Neville Neville’i, kes oli omal ajal Briti saartel kõva kriketimängija.
  • Ameerika jalgpallur Samoa Samoa, kes rahvuselt oli siiski ameeriklane, mitte samoalane.
  • Hiina sportvõimleja Dong Dong, kelle auhinnakapis on täiskollektsioon olümpiamedaleid ja 12 MM-kulda.

Lõpetuseks ka paar omapärasemat, mis pole küll otseselt naljakad, ent võtavad kukalt kratsima küll.

Wonderful Terrific Monds juunior – Tegelikult on siin maamunal eksisteerinud kolm Wonderful Mondsi, kuid ainult üks neist on üritanud omale nime teha suures spordimaailmas. Monds jr valiti 1976. aastal Ameerika jalgpalliliiga NFL draftis Pittsburgh Steelersi poolt, kuid paraku ühtegi kohtumist ta nende eest kirja ei saanud. Küll tegi ta ilma põhja pool Kanadas, kus tuli Ottawa Rough Ridersiga ka riigi meistriks. Pärast sportlaskarjääri lõppu otsustas Wonderful Terrific Monds, et maailmas pole veel piisavalt Wonderful Terrific Mondse ja ta pani oma pojale nimeks Wonderful Terrific Monds III. Lihtsalt, braavo.

Metta World Peace – Esimesed 32 eluaastat tunti teda maailmas ja korvpalliväljakutel Ron Artesti nime all, kuid 2011. aasta septembrist tuleb 2010. aasta NBA tšempioni poole pöörduda kui Metta World Peace. Huvitav, kuidas Los Angeles Lakersi tütarklubi South Bay Lakersi mängijad teda kutsuvad? Kas Coach World Peace? Sest Metta töötab praegu seal peatreenerina.

World B. Free – Kui Metta World Peace võttis teist juba kukalt kratsima, siis hoidke oma piip ja prillid. Sest päev enne oma 28ndat sünnipäeva otsustas NBA-pallur Lloyd Bernard Free, et muudab oma eesnime Worldiks. Väidetavalt oli tegemist hüüdnimega, mis saatnud teda juba ülikoolist, mistõttu tundus õige enda nimi päriselt selliseks muuta. Jumal tänatud, et ta tegi seda alles 1981. aastal, sest aasta varem valiti ta ka NBA Tähtede mängule, kus säärane nimi põhjustanuks kindlasti veelgi enam poleemikat.

Boonusena toome teieni ka väikese valimi erinevatest Eesti klubinimedest, mis samuti raskel ajal tuju tõstavad:

Naiste saalikohiks on Eesti meistrivõistlustest osa võtnud näiteks sellised pärlid nagu Kuusalu Eluterve Naine, Angry Pigs (tõlkes vihased sead) ja Jäneda Maasikas.

Meie võrkpallurid on siiani olnud väga mihklid algriimi peale: Rakvere Rivaal ja Viljandi Volle, kuid midagi ei saa teha, meie silmis jäävad need alla Tallinna Pallingule. Missest, et tegemist pole alliteratsiooniga. Kuid raskel ajal kõlbab ka assonants!

Värvikaid klubinimesid leiab ka pesapalli meistrivõistlustelt, sest aastate jooksul on Maarjamaal tegutsenud näiteks Kostivere Amigos, Keila Pitbulls, Kiili Pantrid ja 1935. aasta Eesti meister Tallinna Kalevipojad.

log in

reset password

Back to
log in