Kuidas Tallinna Kalev 1000 krooni eest endale Eesti meistritiitli soetas?

Nagu viimasel ajal kombeks, siis selgi korral alustame oma artiklit viktoriiniküsimusega. Nagu igapäevane Spordijutud.com-i külastaja juba ammu teab, siis Tallinna Flora ja Narva Trans on need meeskonnad, kes pallinud Eesti jalgpalli kõrgliigas taasiseseisvumise algusest saati ehk 30 hooaega. Kes hoiab nende järel aga selles arvestuses kolmandat kohta?

Jah, me olime tõesti nii ebaoriginaalsed, et ütlesime vastuse pealkirjas ära. Selleks on 2002. aastal taasasutatud Tallinna JK Kalev, ent lugu muutub palju pikemaks ja põnevamaks, kui mainida, et nende kõrgliiga hooaegade saldo on tegelikult 27 peale. Asja konks jääb mõistagi esimese vabariigi aegu…

Tuhanded kaesid, kuis Kalev madistas Spordiga

Eestlaste jaoks paljutähenduslikule Kalevile pandi alus 1901. aasta 24. mail, mil Tallinnas nägi ilmavalgust sellenimeline Jalgrattasõitjate Selts. Vutimeeskonna sünnini oli siis jäänud kümme aastat ehk Tallinna JK Kalev asutati 1911. aastal.  Omariikluse algaastatel oli Kalev üks kahest Eesti jalgpalli lipulaevast, kes pidas karme lahinguid Tallinn VS Spordiga (VS tähistas võimlemisseltsi). Neist esimene toimus 1920. aasta 9. mail ning kuigi tegu oli tavalise sõpruskohtumisega sai sealt alguse aastakümneid kestev rivaliteet, mis meelitas Poolamäe jalamile ning Kesklinna kalmistule pea alati täismaja. Kaks-kolm tuhat pealtvaatajat polnud toona nendel mängudel mingi haruldus (võtab kadedaks, eks).

Kui esimesed kaks Eesti meistritiitlit kuulusid Spordile, siis 1923. aastal tuli Kalevi tähetund. Otsustavas kohtumises seljatati sealjuures ei keegi muu kui igirivaal Sport. Paljud ongi pidanud toda aastat klubi kõrgajaks, kuna toona pallisid võistkonnas  sellised Eesti jalgpalliajaloo suurnimed nagu August Lass, Eduard Ellman-Eelma, Arnold Pihlak, Ernst Joll, Elmar Kaljot jt, kellest mitmed sõitsid Eesti koondisega ka 1924. aasta Pariisi olümpiale.

Ometi jäi Kalevi ülevõim üürikeseks. 1925. aastal tekkisid spordiseltsi juhatuse ja mitme juhtmängija vahel tõsised erimeelsused, mis päädisid vutimeeste diskvalifitseerimisega. Pettunud pallurid siirdusid Tallinna Jalgpalliklubisse (TJK), kelle ridades tulid 1926. ja 1928. aastal ka Eesti meistriteks.

Enne sõda jõuda veel korra triumfeerida. Skandaalselt

Ent Kalev tõusis taas ning 1930. aasta sügisel õnnestus neil uuesti meistripärg peakohale tõsta. Ent viis, kuidas see juhtus, pakkus kohalikus meedias kõvasti kõneainet. “Nõgise hooaja lõppakordiks olid skandaalsed esivõistlused,” kirjutati spordipressis. Eesti meistritiitel jagati sel aastal välja nelja tugevama klubi osalusel toimunud finaalturniiril, kus Sport selgeks favoriidiks oli. Ent ootamatult ei suutnud nad Kalevi meeskonnast jagu saada, vaid noorte palluritega tehti 0:0 viik. See ladus vundamendi aga võrdlemisi uskumatule loole…

Enne viimast mängu olid Kalev ja Sport punktitabelis ühel pulgal, mis tähendas, et kõik selgus 5. oktoobril. Sporti ootas ees mäng TJK-ga, Kalev pidi sõitma külla aga Narva Võitlejatele. Siis sündiski endisel Narva sporditegelasel Aleksander Lugenberg-Mändverel, kes oli üks Kalevi juhte ja jalgpalliliidu juhatuse liikmeid, fantastiline idee, kuidas Kalev taas troonile upitada. Selleks toodi Sport – TJK mäng pärastlõunaselt ajalt hommikusele. Võitleja meeskond sõidutati aga Tallinna, et kalevlased saaksid nende võrgu täpselt nii auklikuks, kui vaja, virutada.

Sport võitis oma mängu 3:0, mis tähendas, et Kalev vajas riigi meistriks tulemiseks kaheksaväravalist võitu. Tegelikkuses olnuks see mõistagi võimatu, kuid tol päeval osutus see ikkagi võimalikuks. Kalevi mehed juhtisid juba poolajaks 7:0 ning lõpuvile kõlades olid nende võidunumbrid koguni 11:0.

Kohe pärast mängu küsiti Lugenbergi käest, kui palju Kalev iga löödud värava eest maksis. “Iga värava eest maksti 250 krooni,” vastas ta lõõpivalt. Tol hetkel suhtuti sellesse kommentaari siiski naljaga, kuid lõplik tõde tuli päevavalgele seitse aastat hiljem.

1937. aasta veebruaris toimunud Eesti Jalgpalliliidu esindajatekogul tegi Aleksander Lugenberg-Mändvere teatavaks, et kui tema oli 1930. aastal Kalevi jalgpalliosakonna esimees, läinud meistritiitli saamine klubile maksma 1000 krooni. Ajaleht Uus Eesti märkis: “Nagu nüüd Mändvere avaldas, maksnud Kalev Võitlejale sõidukuludeks 500 krooni. Kuhu jäi teine 500 krooni, sellest Mändvere ei kõnelenud. Avaliku saladusena kõneldi aga sellestki, et teine viissada kuulus Narva meeskonna väravavahile Viruverele.”

Veel alles jäänud omariikluse päevil Kalevi klubi enam meistrikullani ei küündinud, kuid esikolmikusse maanduti veel kolmel korral. 1939. aastal jõuti isegi karikafinaali, kus kaotati aga TJK-le 1:4.

Kalevist sai olude sunnil Eesti koondis

Nõukogude Eestis omandas Tallinna Kalevi jalgpallimeeskond sootuks teise tähenduse. Nimelt mängis sellenimeline klubi tervelt 11 hooajal Eesti esindusmeeskonnana NSV Liidu meistrivõistlustel, seda aastatel 1947–1954 ja 1960–1962. Vahepealsed viis aastat pallis liidutasemel Tallinna Dünamo, mis lubas Kalevil viivuks ka ENSV meistrivõistluste suunas kiigata: tasuks esimene ja seni ka viimane sõjajärgne meistrikuld. 1955. aastal ENSV meistriks tulles oli klubi üks võtmemängijaid sealjuures hilisem Eesti koondise peatreener Uno Piir.

Liidu meistrisarja naasti alles 1960. aasta, mil kommunistlikus impeeriumis sooviti vutigeograafiat laiendada. Maarjamaal leiti, et Eesti NSVd sobib 22 meeskonna sekka esindama just Kalev, peatreeneriks Elmar Saar ning abiliseks Piir. Sisuliselt vabariigi koondisena esinenud Kalev saavutas hooaja lõpuks 19. koha. Selja taha jäid Vilniuse Spartakas, Bakuu Neftyannik ja Chișinău Moldova. Teine hooaeg kõrgliigas lõppes aga viimase ehk 22. kohaga ja langemisega esiliigasse.

Kalevi taassünd algas kolmandast liigast

Eesti jalgpallikaardile tekkis Tallinna JK Kalev taas 2002. aasta sügisel, mil Rein-Vello Ojavere, Mati Liim, Kaido Mägi ja Raimo Nõu eestvedamisel hakati pallima kolmandas liigas. Kohe esimesel hooajal III N. tsoonis jäeti konkurendid selja taha ning aasta hiljem pandi kinni ka II. liiga.

Esiliigaski tõusti kohe ülemiste satside sekka. Debüüthooaeg lõpetati Pärnu Vapruse, Levadia duubli ja Lasnamäe Ajaxi järel neljandana, kuid 2006. aastal oldi juba kolmandad, mis tagas koha ka üleminekumängudele. Vastaseks tuli seal Viljandi JK Tulevik, ent kuna mulgid kasutasid duellis mängukeelu all olnud mängijat, oli Kalev see, kes tehniliste võitude toel meistriliigasse tõusis.

Kui praegu oleme harjunud sellega, et Kalev täidab igal aasta punase laterna rolli, siis oma kõrgliiga debüütaastal platseeruti väga soliidsele kuuendale kohale: tasuks ka 43 punkti. Aasta hiljem kukuti juba aga tahapoole ning üleminekumängudest päästis neid ainult Tallinna TVMK pankrot. 2009. aastal lõpetati Premium liigas juba viimasena ning uuesti esiliigasse potsatamine oli karm tõsiasi.

Pärast seda ongi klubi tilberdanud meistri- ja esiliiga vahet. Kõrgliigas on pallitud aastatel 2012-2014 – kohad vastavalt 9., 8. ja 10. – ning 2018 – 2020 – kohad vastavalt 8., 8. ning käimasoleval hooajal ollakse tabeli viimasel real.

Tegelikult oli vahepeal õhus ka variant, et klubi lõpetab sootuks eksisteerimise, kui 2013. aastal ilmnes, et klubi oli mattunud suure võlakoorma alla (kuluaarides kõneldi 150 000 eurost). Viimasel hetkel pani võistkonnale õla alla aga Eesti Jalgpalliliit, kes otsustas kokkuleppel Kalevi juhtkonnaga ohjad enda kätte võtta ning alustada saneerimisprotsessiga, et klubile taas jalad alla saada.

Praegu veavad klubi koduse vutitandri kaks legendi: 2017. aastast on Kalevi presidendiks Ragnar Klavan ning spordidirektoriks Joel Lindpere.

Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?

Premium liiga 19. voor on koroonaviiruse tõttu tavapärasest ahtam. Kuna üks Nõmme Kalju jalgpallur on viimase nädala aja jooksul kahel korral positiivse koroonaproovi andnud, on kahekordne Eesti meister täies koosseisus isoleeritud ning nende duell Tallinna Legioniga lükatakse edasi. Kuna kõnealune mängija andis esimese positiivse proovi eelmisel laupäeval, pärast duelli Viljandi Tulevikuga, loetakse ka mulke hetkeseisuga lähikontaktseteks, mistõttu lükatakse edasi ka nädalavahetusele planeeritud Tuleviku ja Tallinna Flora duell.

Ent, kuna loodus tühja kohta ei salli, siis Eesti Jalgpalliliit otsustas vabaks jäänud meeskonnad ehk Flora ja Legioni omavahel heitlema panna ning nii peetakse ette ära esialgu 23. vooru kuuluma pidanud lahing. Seega esmalt sellest.

Kuigi mäng sai tõstetud varasemaks ei tähenda see, et meeskonnad poleks teineteise jaoks valmistunud. Nimelt madistasid Flora ja Legion alles möödunud nädalavahetusel, kui õnn soosis tugevamaid. Rohevalged said 3:1 võidu. Tolle matši eel soovitasime panustada Legionile, kuna uustulnuka koefitsient oli lihtsalt üüratult suureks aetud (varieerus 15 ja 25 vahel) ning Flora naasmas äsja euromängult. Nüüdki on sama see, et Legioni koefitsient on 15, ent kuna Floral nädala keskel ühtegi matši polnud, siis praegu näitaksime punastele panustamisele punast tuld.

Ent millele siis panustada? Eks ikka väravatele. Kuna mäng on nii uus, siis nende ridade kirjutamise hetkeks Betsafe’i koefitsiendimeistrid õiged numbreid veel välja polnud mõelnud, kuid suures plaanis. Kõik märgid viitavad, et mängus võiks taas lüüa üle 3,5 värava.

Nüüd aga teiste mängude juurde, kus euromängud siiski rolli mängivad. Näiteks äsja oma eurosarja debüüdi teinud Paide võõrustab pühapäeval Tartu Tammekat ning kuna Vjatšeslav Zahovaiko hoolealustel võib neljapäevane mäng tunda anda, näib Tammeka 10.50 koefitsient üpris ahvatlev. Kes soovib riske maandada, see võib viigi välistada. Isegi sellisel juhul on tartlaste võidukoef 8.50.

Ka Tallinna FCI Levadia naaseb euromängult. Ja mitte ainult, nemad pidid väljakul müttama ju 120 minutit ning lisaaja lõpp oli juba võrdlemisi inetu (loe: mehed väsinud). Ent, oli neil tolles matšis ju märkimisväärne hulk puudujaid, kes kõik erinevatel põhjustel koju jäid. Kuna Gando, Juri Kolomojets, Robert Kirss ja Bogdan Vaštšuk on kõik Kalevi vastu rivis, ei maksa Levadialt mingit allahindlust oodata. Seega ennustame, et tabeli punase laterna vastu tehakse sotid selgeks juba avapoolajaga, kus lüüakse kaks väravat.

Selle nädalavahetuse viimases mängus lähevad vastamisi Narva Trans ja FC Kuressaare. Kuigi liigatabelis paiknevad meeskonnad kõrvuti on hooaega kohutavalt alustanud piirilinlased need, kes matšis favoriidirollis on. Seda ütlevad ka Betsafe’i koefitsiendid. Kui meeskonnad viimati augusti alguses vastamisi läksid oli Narva võõral väljakul saarlastest üle 1:0. Arvestades asjaolusid, et viimases viies mängus on mõlemad meeskonna löönud vaid neli väravat, ei näe me ilmselt seegi kord tabamustesadu. Meile aga see sobiks, sest alla 2,5 värava puhul on koefitsient peaaegu 3.

Betsafe’il on ka eripakkumine, millest kinni haarata

Hoia silm peal meie WRC-pakkumisel. Tee panuseid, mängi slotikates ja roni edetabelis: neli mängijat võidavad eksklusiivse WRC-ralli VIP-paketi kahele! Auhindu jagub 100 mängijale, sh suured boonused, tasuta spinnid ja riskivabad panused.

Ja see pole veel kõik! Lisaks saavad WRC ralli VIP-paketi kahele 3 mängijat, kes selguvad loosi teel. Nii et kogu loosipileteid ja looda, et õnn naeratab just sulle!

 

Muidugi tasub tutvuda ka teiste Betsafe’i eripakkumistega ja viivitamatult konto avada, kui sa seda juba teinud ei ole.