Kuigi tänavune Inglismaa vutitšempion on selge juba tükk aega, ei tähenda see, et Albionimaal poleks enam mille peale mängida. On küll, sest päris lukku pole pandud ei Meistrite ega Euroopa liiga kohti.
Kaks vooru enne hooaja lõppu on jätkuvalt lahtine, kes pääseb neljanda ehk viimasena Meistrite liigasse. Kõik kaardid on justkui Leicester City käes, kuid kes viimastes voorudes tihid nopib, on veel lahtine.
Lahtine on ka see, kes saab rõõmustada Euroopa liigasse pääsemise üle. Hetkel naudivad seda rõõmu Manchester United, Wolves ja Tottenham Hotspur, kuid välistatud pole, et näiteks Premier League’is debüüthooaega tegev Sheffield United selles osas oma sõna sekka ütleb.
Peaks nad viimases kahes voorus näiteks Evertoni ja Southamptoni paika panema ning keegi eespool nimetatutest libastuks, ongi europilet Sheffieldile tõsiasi. Tegemist oleks kahtlemata vinge, kuid mitte täiesti enneolematu debüüthooajaga Inglismaa kõrgliigas, mistap meenutabki Spordijutud.com viit võimsamat debüüthooaega Premier League’is.
Sunderland – 7. koht hooajal 1999/2000
Peter Raidi hoolealused tähistasid sajandivahetust tõeliselt vingelt. Hooajal 1998/1999 koguti Inglismaa esiliigas 105 punkti (toonane rekord, mille Reading 2005-06 hooajal 106 silma kokku ajades ületas), mistõttu ootasid Mustade Kasside fännid – nii tiimi kutsutakse – oma lemmikutelt palju.
Ent see palju tähendas enamike jaoks ikkagi lihtsalt kõrgliigas konkurentsis püsimist. Ja needki ootused tuhmusid pärast hooaja avamängu, mil Chelsealt 0:4 ketukas saadi. Ent sellele järgnes kohati fenomenaalne vorm uustulnuka kohta: septembris-oktoobris võideti viis kohtumist järjest ja kaotusekibedust suudeti vältida 10 järjestikuses matšis.
Ning kuigi talvisest “kohustuslikust” libastumisest tiim ei pääsenud – vahemikus 26. detsember kuni 18. märts ei saadud Premier League’is 11 kohtumise jooksul ühtegi võitu – lõpetati debüüthooaeg mälestusväärsel seitsmendal kohal. Suurt rolli mängis selles tollele ajale iseloomulik – väike ja suur – ründeduo ehk tandem Kevin Phillips ja Niall Quinn.
Phillips polnud 30 tabamusega sealjuures mitte ainult Inglismaa kõrgliiga parim väravakütt, vaid oli tol vutiaastal üldse kogu Euroopa parim edurivimees, pälvides ka kuldse jalgpallisaapa. Inglaste kurvastuseks on ta esimene ja ainukene inglane, kes selle trofeeputsa teeninud.
Ipswich Town – 5. koht hooajal 2000/2001
Sajandivahetus oli Inglismaa jalgpalli kõrgliigas üldse imeline periood. Kui aasta varem oli Sunderland lõpetanud debüüthooaja seitsmendana, siis Ipswich marssis esimesel aastal viiendaks ning lunastas endale ka eurokoha.
Traktori poisid – äge hüüdnimi, kas pole! – šokeerisid tol hooajal kõiki, kuna kõrgliigasse olid nad pääsenud ainult läbi ussi****i, kui play-off’is esmalt lisaajal Boltoni paika panid ja seejärel Barnsley alistasid.
George Burley juhendamisel oli noor meeskond aga hakkamist täis ning Richard Wrighti ja Titus Bramble vedamisel nopiti kõrgliigas lademeis võite. Tiimi tähtsaim liige oli aga nende kesktormaja Marcus Stewart, kelle 19 tabamust kahvatus hooaja lõpus ainult Chelsea ründaja Jimmy-Floyd Hasselbainki kõrval.
Hooaja lõpus jäi Ipswichi pronksist lahutama vaid kolm ning hõbedast neli punkti. Too eurokoht võis klubile aga ka omamoodi saatuslikuks saada, kuna järgneval hooajal ei suudetud enam enda jõuvarusid ühtlaselt jagada, mistõttu potsatati tagasi esiliigasse, kus palliti üle-eelmise aastani, mil sealtki alla prantsatati. Praegu ollakse League One’i ehk tugevuselt kolmanda liiga keskmik. Muideks, samast liigast võib leida ka Sunderlandi.
Blackburn Rovers – 4. koht hooajal 1992/1993
Viimase klubina lunastas Premier League’i debüüthooajal kõrgliigas koha Rovers, kes pidi selleks play-off’is jagu saama liigatabelis neist ettepoole jäänud Derby County’st ja Leicester City’st. Ent seda tehti ja 92/93 hooajaks oli Roversi koht Premier League’is tõsiasi.
Toonane omanik Jack Walker investeeris klubisse metsikult raha ning tõi tiimi muu hulgas näiteks Graeme Le Saux’ ja Stuart Ripley. Ent need täiendused kahvatusid Alan Sheareri kõrval, kelle eest Rovers käis tol hetkel Southamptonile välja briti mängija eest rekordilised 3,6 miljonit naela.
Ja kuigi Shearer oli pool hooaega vigane, virutas ta 21 mänguga 16 väravat ja tassis Roversi liigatabelis neljandaks. Ahjaa, kaks aastat hiljem krooniti Rovers ka Inglismaa meistriks. Seega, raha pani rattad käima juba toona #FFP.
Nottingham Forest – 3. koht hooajal 1994/1995
Forest oli platsis ka Premier League’i debüüthooajal, kuid see vutiaasta läks neil täiega aia taha, mistap pudenesid nad esiliigasse. Sealt tuldi küll sama kiirelt tagasi, kuid enamik vutisõpru ootas, et seejärel ootab ees deja vu. Välja koorus aga hoopis midagi muud. Midagi fenomenaalset.
Kahekordne Inglismaa meister alustas Frank Clarki käe all hooaega 11-mängulise kaotuseta seeriaga. Nende talismaniks oli ründaja Stan Collymore, kes virutas 22 väravat ja teenis endale ülemineku Liverpooli. Seda 8,5 miljoni naela eest.
Pärast Collymore’i lahkumist Foresti hoog lahtus, kuid näiteks UEFA karikasarjas õnnestus neil järgminel hooajal ikkagi veerandfinaali jõuda.
Newcastle United – 3. koht hooajal 1993/94
Ilmselt põhjus, miks Toomas Vara, Eesti üks armastatumaid vutikommentaatoreid, maailma must-valgetes toonides näeb. 90ndate keskpaiga Newcastle United oli Kevin Keegani käe all maailma üks armastatumaid vutitiime, keda kutsuti hellitavalt meelelahutajateks (The Entertainers).
Pärast esiliiga kinni panemist 1992/93 hooajal oldi Põhja-Inglismaal lootusrikkad ja optimistlikud. Ründaja Andy Cole’i kõrvale toodi Peter Beardsley ja too tandem osutus surmavaks, sahistades väravavõrke kahe peale 55 korral.
Cole haaras enda nimele ka klubi ühe hooaja väravarekordi, kui virutas kõikide sarjade peale 41 kolli. Paralleelselt krooniti ta ka Inglismaa kõrgliiga parimaks noormängijaks.
Debüüthooaja kolmandast kohast hüpati järgnevatel aastatel kaks korda ka üle, kuid paraku mitte kunagi esimeseks. Hooajal 95-96 jäi nende tee peale Manchester United ning kuigi pärast seda toodi meeskonda ka Alan Shearer, jäi ka 96-97 hooajal nende teele üks Sir Alex Fergusson, kes oma Punaseid Kuradeid hästi taltsutas.
Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?
Premier League’i eelviimasele mängudevoorule antakse avapauk laupäeval, kui juba kõrgliigaskohast ilma jäänud Norwich võõrustab Burnley’t, kel fännid pole samamoodi veel maha matnud võimalust uuel hooajal Euroopa liigat mängida.
Tõsi, see on pigem teoreetiline šanss, kuid siiski täiesti eksisteeriv. Kuid et see täituks, tuleb esmalt ise mees olla ning Premier League’i viimasele koht kätte näidata. Ja koefitsiendid seda ka soosivad, sest 2.31 on vägagi korralik kopikakoht.
Pühapäeval läheb asi aga kordades põnevamaks, kui omavahel madistavad Tottenham ja Leicester. Lisaks aule on seal mängus ka suured summad, sest võidu korral on Leicester praktiliselt juba Meistrite liigas, samal ajal kui Jose Mourinho au võib väga-väga palju pihta saada, peaks Spurs esiseitsmest sootuks välja pudenema.
Kui otsida pidepunkti, siis viimati läksid meeskonnad vastamisi septembris ja siis võitis Leicester 2:1. Ent kõik vutisõbrad teavad, et kümne kuu tagune hoog ei maksa praegu enam midagi. Ja viimase vooru triumf Sheffieldi üle oli Leicesteri jaoks midagi erakordselt, arvestades, et pigem on ennast viimasel ajal klohmida lastud. Seega tõenäosus soosib Tottenhami.
Esmaspäevastest kohtumistest jäi meie koefitsiendipilgule enim silma Brightoni ja Newcastle’i matšile, kus külaliste võidu korral on võimalik enda tengelpunga paksust 4.25-kordistada.
Kumbki tiim praegu väga heas hoos pole, kui võrdsete duellis anda ühele poolele selline puhver alla, tundub lihtsalt liiga hea šanss, mida kasutamata jätta.
Vooru põnevuslahing leiab aset aga teisipäeva õhtul, kui omavahel lähevad vastamisi Liverpool ja Chelsea. Punastel on küll kõik tõsised mängud mängitud, kuid viimase vooru häbistava allajäämise Arsenalile tahavad nad kindlasti ära unustada. Lisaks on neil vaja tõestada, et see oli ainus juhus. Sest mäng tegelikult oli ju nende kontrolli all, ainult väravaid ei tulnud ega tulnud (peale ühe). Ja tolles mängus soovitame panustada väravate peale, 2.5 minimaalselt. Seega hoidkem Betsafe’il silma peal!
Mõistagi võib kõikides mängudes riske maandada ka “viik välistatud” panustega, kuid seda me sel korral teadlikult ei teinud. Miks? Sest Betsafe’il on 1×2 panuste korral sulle väike kingitus.
Kui sinu tiim läheb misiganes hetkel mängus kahe väravaga juhtima, maksab Betsafe’i su panuse kohe välja. Isegi siis, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või koguni võitma!
Mõistagi tasub kohtumisi jälgida ka otsepildis ning paralleelselt avada Betsafe’i koduleht, kus saab mugavalt teha live-panuseid. Ära ei tasu unustada ka Betsafe’i erinevaid eripakkumisi, millega on võimalik tutvuda lähemalt nende kodulehel.
Kui sul varasemalt Betsafe’is kontot pole, oled sootuks õnnega koos. Nimelt võid sa sellisel juhul nendega liitudes teenida 200€ väärtuses tasuta panuseid!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
Saa osa suurepärasest võimalusest
Tee vähemalt 10 € sissemakse.
Pärast sissemakse tegemist saa koodi abil spordiboonust.
Naudi oma 100% spordiennustuse boonust!
