Balti turniir – naabrite omavaheline madistamine, kus eestlased alatasa viimaseks jäävad

Balti turniir pole ajalooliselt olnud Eesti jaoks kõige õnnelikum turniir, kuid praegune peatreener loodab seda muuta.


Mõnda aega tagasi kirjutasime Spordijutud.com’is Inglismaa klubidest ja heitsime pilgu nende trofeekappi. Selle käigus selgus, et Premier League’is mängib koguni seitse klubi, kes pole viimase 50 aasta jooksul võitnud ühtegi suurt karikat. Lisaks eksisteeris kolm meeskonda – Brighton, Crystal Palace ja Fulham – kes pole kunagi ühtegi suurt tiitlit (liiga või karikas) võitnud. Väiksemaid sarju arvestades on neil siiski midagi näppude vahele jäänud. Sama võib öelda ka Eesti kohta, kes pole kunagi jõudnud ühelegi finaalturniirile, kuid on siiski kolmekordne Balti turniiri võitja. Mis sest, et viimasest triumfist möödub tänavu juba 83 aastat…

Olgu, sinna perioodi jääb ka Nõukogude aeg, mil võistlust lihtsalt ei korraldatud, ent fakt, et pärast taasiseseisvumist, pole me kordagi Balti turniiri võitnud, on ikkagi paganama kurb. Ja oleks siis asjalood sellised, et see toimuks iga nelja aasta tagant ning selle võitmine olekski keeruline. Ei, 1990ndatel peeti seda igal aastal ning pärast sajandivahetust on üritatud sõprusturniiriga maha saada iga kahe aasta tagant.

Kuidas meil siis on läinud?

Lühike vastus on, si**sti. Kui tahta veidi utreerida, siis saaks lõõpida, et Eesti on suutnud kolme riigi turniiril ka neljandaks jääda. Seda mõistagi siis, kui asjasse on kaasatud olnud ka soomlased. Ent tõsidusemeetrit tagasi peale keerates tuleb meil ikkagi nentida, et asjalood on olnud kesised. Pärast taasiseseisvumist on Balti turniir toimunud 17 korda ning Eesti on jäänud 12 juhul kolmandaks.

Korra oleme siis jäänud ka neljandaks (2014. aastal) ning 2005. aastal ei võtnud me turniirist üldsegi osa. Ent need kolm puhku, mil me pole olnud hapupiimased? Esimene neist oli 1993. aasta, kus tegelikult kaotasime me turniiri võidulootuse kohe avamängus, mil jäime 0:2 alla Lätile. Hiljem õnnestus küll Sergei Zamorski ja Sergei Bragini väravatest Leedus 2:1 alistada, kuid teisest kohast kõrgemale asja polnud, sest – üllatus-üllatus – selle koha haaras endale meid sakutanud Läti.

Teist korda õnnestus Eestil viimast kohta vältida 1996. aastal. Toona algasid asjalood meie jaoks positiivsemalt, kui avamängus tegime tänu Urmas Rooba tabamusele lätlastega 1:1 viigi. Turniiri teises kohtumises alistas Leedu 2:1 Läti, mis tähendas, et triumf lõunalõunanaabrite üle toonuks meile turniirilt esikoha. Aga seda ei saabunud, mäng Leedugagi lõppes 1:1 viigiga – aitäh, Martin Reim selle tabamuse eest – ja Balti turniiri võitjaks krooniti leedulased.

Kolmas “positiivne” turniir pärineb 2018. aastast, kui me alustasime 2:0 võiduga Leedu üle (tabamused Henrik Ojamaa ja Mattias Käit). Seejärel sõitsime me kaks päeva hiljem Riiga, kus meie fännid skandeerisid tarmukalt: “Me tulime siia kausi järele”. Kauss tähendab siis läti keeles karikat. Aga seda me ei saanud, sest lätlased võtsid Janis Ikaunieksi väravast 1:0 võidu ning napsasid trofee endale, tehes Leeduga viimases voorus 1:1 viigi.

Ehk asjalood on tõepoolest nukrad ja kui tahta veel veidi utreerida, siis võib isegi väita, et soomlased on olnud Balti turniiri võidule lähemal kui meie! 2012. aastal kaotasid nad esikohamängus Lätile alles penaltiseerias!

Häberli hindab turniiri kõrgelt

Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku jaoks on juba viimased paar aastat Balti turniir muutunud põhimõtteliseks küsimuseks. Kuidas ikkagi on nii, et meil ei õnnestu seda kolme riigi siseasja enda kasuks kallutada. Nõnda on ta erinevatele peatreeneritele pannud ka südameasjast seda sõprusturniiri tõsiselt võtta. Praegune loots Thomas Häberli on vutiisa ka kuulda võtnud.

“Meie üks eesmärk on kindlasti Balti turniir juunis, tahame midagi võita. See on selge eesmärk” sõnas šveitslane oma tutvustaval pressikonverentsil aasta alguses. Mõned päevad hiljem ERRile antud pikas teleintervjuus lahkas juhendaja selle sõnumi tagamõtet isegi pikemalt. “Mul on väga hea meel, et saame sel aastal mängida Balti turniiri, sest ma tahan mängida tiitlivõidu peale! Meil on võimalus midagi võita. Olen kuulnud, et viimasest võidust on juba päris kaua aega möödas, nii et see tundub päris keeruline ülesanne, aga raskused ongi selleks, et neid ületada. Selle võidu nimel tahan küll kõik mängu panna,” sõnas ta siis.

Selle nädala alguses toimunud pressikonverentsil oli šveitslase jutt samasugune. “Minu jaoks pole koondis koht, kus mängijad näitavad, kui head nad on. Jah, nad peavad hästi esinema, aga tõestamise koht on koduklubis. Koondises esindad riiki ja mängid tulemuste peale. Praegu pole sõprusmängude aeg,” põrutas juhendaja.

Mis keelt kõnelevad Betsafe’i koefitsiendid?

Tänavuse Balti turniiri avamänguks on seega Eesti ja Leedu duell. Kuivõrd see vastasseis leiab aset alles teisipäeval, siis tavalisi 1×2 mängukoefitsiente meil veel teieni tuua pole. Küll saame Betsafe’i abiga tuua teieni klientidele mõeldud eripanused, millest esimene hõlmabki kohe kogu turniiri. Kas Eestil õnnestub viimaks pikk ja õnnetu jada murda ning kolme riigi sõprusturniiril triumfeerida?

On selge, et me oleme tänavu pannud kõik kaardid sellele, et nii läheb ja sestap julgeme me ka sinisärkide peale raha panna. Sest võidukoefitsient – 3.25 – on ikkagi täitsa kenake.

Betsafe’i koefitsiendid 27.05.2021 @21.00

Mis puudutab eelseisvad Leedu kohtumist, siis lisaks pakub Betsafe’i võimalust panustada Henri Anieri väravajada jätkumise peale. Mäletatavasti skooris ründaja eelmises koondiseaknas koguni kolmel korral ning ka Premium liigas on tema sahistamispidu jätkunud: 13 mänguga on tal ette näidata 10 väravat. Ehk kui mees on hoos, siis skoorima ta peab. Leedu vastu nõnda tehes saaks raha tagasi koguni 3.50-kordselt.

Betsafe’i koefitsiendid 27.05.2021 @21.00

Kes Anieri mingil põhjusel ei usu, sel on võimalus oma usku süstida vanameister Konstantin Vassiljevisse. Meil kõigil on meeles, kuidas maestro andis kohtumises Tšehhiga Rauno Sappinenile selle hiilgava läbisöödu, mille ründaja siis väravaks formuleeris. Kui Tšehhi vastu õnnestus, siis asi see Leedu vastu millegi ilusaga maha saada ole. Koefitsiendiks taaskord 3.50, mis iseenesest täitsa kutsuv!

Betsafe’i koefitsiendid 27.05.2021 @21.00

Haara kinni Betsafe’i eripakkumistest

Kui koefitsiendid ja vihjed tekitasid sinus matšides huvi, kuid sul pole Betsafe’is kontot, pole ka probleemi. Miks? Sest konto saad avada SIIN ning Betsafe duubeldab sinu sissemakse kuni 200 euro ulatuses. Näiteks: kasutaja avamisel kannad oma kontole 150 eurot, millele paneb Betsafe omalt poolt täpselt sama palju otsa! Tekitas huvi? Väga hea ja kliki SIIA, et saada rohkem infot.

AVA KONTO SIIN

Endiselt jätkub varajase väljamakse eripakkumine. Betsafe maksab nüüd su panuse varem välja, kui su tiim on saanud kahe väravaga edumaa mistahes matši etapis. See ei muutu, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või võitma. Kui su tiim läheb 2 väravaga juhtima, maksab Betsafe su panuse varasemalt välja (15 minuti jooksul). Seda panust saad kasutada Premier League’is, La Ligas, Bundesligas, Euroopa Meistrite liigas ja Euroopa liigas. Võta see pakkumine vastu SIIN.

Betsafe pakub spordisõpradele väga laia koefitsientide valikut. Panusta oma lemmikalale ning saad igas nädalas kuni 50 euro suuruse tasuta panuse! Kui palju tuleb selleks panustada, vaata SIIT.

HAARA PAKKUMISTEST KINNI

 

log in

reset password

Back to
log in