Jalkaässad, kes otsustasid tagasi tulla

Vana arm ei roosteta ka jalgpallis ning tihti otsustavad mängijad naasta klubisse, kus nad on varemalt edu ja ilusaid hetki nautinud. Paraku ei ole aga mingeid garantiisid, et asjad ka „teisel ringil“ sama hästi sujuvad. Spordijutud.com heidab pilgu peale mõnele kuulsamale juhtumile.

Thierry Henry

Prantsuse ründetuus Thierry Henry veetis Londoni Arsenalis kaheksa ülivõrdes aastat, võites tiitleid ja purustades rekordeid. 2007. aastal lahkus mees Barcelonasse ning kolm aastat hiljem USAsse New York Red Bullsi ridadesse.

2012. aasta jaanuaris vajas Arsenal aga varuründajat, kuna Gervinho ja Marouane Chamakh olid Aafrika rahvuste karika turniirile sõitnud, ning Londoni klubil õnnestus oma kõigi aegade suurim väravakütt saada New Yorgist kaheks kuuks laenule. Oma esimest kohtumist alustas veteran pingi pealt FA karikasarjas Leeds Unitedi vastu.

68. minutil, kui Henry platsile jooksis, oli seis veel 0:0. 10 minutit hiljem oli ründaja viinud Arsenali ette ja 1:0 mäng ka lõppes. Enne laenu lõppu skooris Henry veel kaks korda, kusjuures tema viimane tabamus oli 90. minutil löödud võiduvärav Sunderlandi vastu. Pole paha!

Paul Pogba

Paul Pogba oli aastaid Manchester Unitedi noorteakadeemia säravaim juveel. United ei andnud noorele kukele põhimeeskonnas aga kuigi palju võimalusi ning sellest frustreerununa siirdus 19-aastane fenomen peaaegu mitte millegi eest Torino Juventusesse.

Itaalias tõusis Pogba muidugi üheks Euroopa parimaks keskpoolikuks ning United ostis mehe neli aastat hiljem tagasi toonase maailmarekordi, 89 miljoni naela eest.

Võib öelda, et Pogba teine tulemine Manchester Unitedis on käinud väga üles-alla. Ta on olnud kas väga hea või väga halb, kuid stabiilsust ei ole mees siiani saavutanud. Nelja aasta jooksul on Pogba demonstreerinud piisavalt oma suurepärast võimekust, kuid paraku oleme vähemalt sama palju näinud väga viletsaid sooritusi. Kuigi ka klubi on kohati sihitult ringi laperdanud, siis nii kõva klassiga mehelt ootaks suuremat stabiilsust.

Gerard Pique

Manchester United ostis Gerard Pique Barcelona akadeemiast La Masiast enda akadeemiasse ning noor hispaanlane kõõlus aastaid Unitedi põhimeeskonna piirimail, mitte kunagi end seal lõplikult kehtestamata.

2008. aastal lõi Barca 5 miljoni naela suuruse pakkumise lauale ja tõi mehe koju tagasi. Järgnevatel aastatel mängis Pique ennast Carles Puyoli kõrval üheks maailma parimaks keskkaitsjaks, võites kõik, mida klubijalgpallis võita annab. Üks viimase 10 aasta edukamaid ja olulisemaid Barca mängijaid on ka koondisega võitnud kaks EMi ja ühe MMi tiitli.

Cesc Fabregas

Sarnaselt Piquele liikus ka noor Fabregas La Masiast Inglismaale, liitudes Arsenaliga aastal 2003. Tõusnud Londoni klubis kapteniks, seostati hispaanlast aastaid Barcelonasse naasmisega, kuni see lõpuks 2011. aastal juhtuski.

Erinevalt Piquest aga Fabregas oma kohta Barcelona koosseisus õieti ei leidnudki. Mees ei saanud oma eelistatud positsioonil keskpoolkaitses just kuigi tihti mängida ning oli sunnitud tihti äärel tööd tegema. Sellest frustreerununa naasis ta kolm aastat hiljem Inglismaale, et sõlmida leping Londoni Chelseaga. Üks La Liga tiitel sellest ajast tal siiski ette näidata on.

Didier Drogba

Drogba terroriseeris Chelsea eest kaitsjaid 2004–2012, võites muu hulgas kolm Premier League’i tiitlit ja ühe Meistrite liiga karika.  Seejärel siirdus veteran Shanghai Senhuasse ja hiljem Istanbuli Galatasaraysse.

2014. aastal tõi Jose Mourinho ta aga üheks hooajaks tagasi Chelseasse ning koos võideti veel üks Premier League’i tiitel. Elevandiluuranniku ründaja lõi küll kokku vaid neli väravat, kuid ta täitiski pigem talismani ja isafiguuri rolli teistele mängijatele.

Diego Costa

Pärast tormilist 2016–17 hooaega andis Chelsea peatreener Antonio Conte klubi põhiründajale Diego Costale SMSi teel teada, et hispaanlast ei oodata tuleval hooajal tagasi. Pärast kuudepikkust jagelemist nõustus Costa naasma jaanuaris 2018 Madridi Atleticosse, kus ta oli endale varasemalt nime teinud.

Costa tuline karakter ja kompromissitu stiil ei ole teda seniajani maha jätnud ja Atletico fännid jumaldavad teda endiselt, kuid teist korda Atletis olles pole kahjuks asjad platsil nii edukalt läinud. Kolme aastaga on mehel õnnestunud registreerida vaid 10 tabamust.

Wayne Rooney

Rooney siirdus 18-aastase imelapsena Evertonist Manchester Unitedisse ning naases 13 aastat hiljem, olles võitnud viis Premier League’i tiitlit, ühe Meistrite liiga karika ning saanud punaste kuradite kõigi aegade suurimaks väravakütiks.

2017. aastal, kui inglane tagasi oma koduklubisse jõudis, oli tegemist juba 31-aastase veteraniga, kuid Evertonis ei visanud ta sugugi jalgu seinale. Rooney lõi kaasa 40 mängus ja sai kirja 11 tabamust, sealhulgas ühe võrratu värava, mille ta skooris oma platsipoolelt. Pärast ühte hooaega siirdus mees USAsse DC Unitedisse.

Fernando Torres

Torres võitis imelapsena Madridi Atletico fännide südamed, enne kui siirdus 2007. aastal Liverpooli. Ka seal kõmmutas noor ründaja ohtralt väravaid, mispeale ostis Chelsea ta 2011. aastal Briti rekordi eest enda ridadesse.

Chelseas ei saanud mees aga mitte mingit hoogu sisse ning mõne aasta pärast oli ta juba AC Milanis. Ka Itaalias ei avaldanud Torres muljet ja sestap siirduski ta 2015. aastal tagasi koju Atleticosse.

Mehe naasmist tuli tunnistama 45 000 Atleti fänni, mis näitas, et kunagist imelast ei oldud seal sugugi unustatud. Kuigi veteranist Torres oli pigem varuründaja, siis mehe teine sutsakas Atletis ei osutnud sugugi kehvaks – kolme aastaga lõi ta 107 kohtumises 27 väravat. Karjääri viimane peatuspunkt oli hispaanlasel Jaapanis Sagan Tosu ridades.

Zlatan Ibrahimovic

Ibrahimovic liitus AC Milaniga 2010. aastal pärast frustreerivat hooaega Barcelonas. Kaks hooaega hiljem oli ta võitnud ühe Serie A tiitli ja ühe kuldse jalgpallisaapa ehk Capocannoniere tiitli. Järgnesid edukad esinemised nii PSG, Manchester Unitedi kui LA Galaxy ridades.

Alates sellest jaanuarist ehk peaaegu kaheksa aastat hiljem on Zlatan aga Milani ridades tagasi ja 39-aastane rootslane ei näita mitte mingeid väsimuse märke. Eelmise hooaja teise poole ja selle hooaja algusega on Ibrahimovicil 23 mängust ette näidata 18 väravat. Milan istub hetkel Serie A-s esikohal ning igihaljas ründaja on registreerinud viies kohtumises juba kaheksa tabamust. Kas ta veab Milani taaskord tiitlile?

Mats Hummels

Hummels on üks väga väheseid jalgpallureid (kas keegi teab veel mõnda?), kes on naasnud tervelt kahte oma varasemasse klubisse.

Sakslane sirgus profijalgpalluriks Müncheni Bayerni noortetiimides, kuid põhimeeskonnas tegi kaasa vaid ühes kohtumises, enne kui 2008. aastal Dortmundi Borussiasse siirdus. Seal arenes mees Jürgen Kloppi käe all üheks Euroopa hinnatumaks keskkaitsjaks, võites ka kaks järjestikust Bundesliga tiitlit.

2016. aastal otsustas Bayern Hummelsi tagasi osta. Sakslane veetis Baierimaal kolm hooaega, võites kolm järjestikust Bundesliga tiitlit, kuni otsustas naasta BVB-sse. Üks oma põlvkonna parimaid palliga kaitsjaid on terve karjääri jooksul olnud kimpus vigastustega, mis on ehk pärssinud veelgi suuremat tähelendu, kuid tervena on ta alati olnud edurivis ning võitnud Saksamaa koondisega ka MM-tiitli 2014. aastal.

Ära maga maha Betsafe’i pakkumisi

Praegu on hea mõte Betsafe’is konto avada, sest sind ootab 100% boonust. Tee esimene sissemakse ja see kahekordistatakse kuni 200 € ulatuses. Nii et kui teed 200 € sissemakse, mängid lausa 400 € eest!

Jalkafänne rõõmustab kindlasti ka see, et Betsafe maksab nüüd varem välja su Premier League’i, La Liga, Bundesliga, Meistrite liiga või Euroopa liiga panuse, kui su tiim on saanud kahe väravaga edumaa mistahes matši etapis. See ei muutu, kui vastastiim peaks hiljem mängu viigistama või võitma. Uuri lähemalt SIIT.

Lisaks, kui panustad igal nädalal 50 euro ulatuses, siis osaled 1500 € väärtuses riskivabae panuste loosimises. Uuri järele!

Muidugi tasub tutvuda ka teiste Betsafe’i eripakkumistega, sest need on liiga head, et maha magada!